| Liiginimi eesti
keeles |
Roohabekas |
| Liiginimi ladina
keeles |
Panurus biarmicus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Roovilbas |
| Suurus |
Kehapikkus 14-15,5 cm, tiibade siruulatus
16-18 cm, kaal 11-21 grammi. |
| Levik |
Levinud suhteliselt katkelisel alal
stepi-, kõrbe- ja vahemerelises vööndis peaaegu kogu Euraasias.
Eestis levinud vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 300 - 1000 haudepaari.
Talvitub 200 - 1000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Elutseb jõgede
kaldapõõsastikes ja soostuvate veekogude roostikes või kaislates.
|
| Ränne |
Üldiselt paigalind, kes võib vahel
sooritada ka hulgurändeid. |
| Toitumine |
Toituvad mitmesugustest selgrootutest,
peamiselt putukatest ja ämblikest, sügisel ja talvel ka taimsest
toidust, nt seemnetest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Ehitab oma keeruka pesa pilliroo- või
kõrkjatihnikusse mätta või eelmise aasta taimevarte peale.
Pesitsemine algab aprilli keskpaigas. Isased roohabekad ajavad
pulmamängu ajal oma vuntsid turri ja demonstreerivad saba musta
alapoolt. Emaslind ajab mängu ajal oma saba laiali, mõnikord
sooritab ka tantsu. Pesa on sügav ja kausjas, ehitatud
pilliroolehtedest ja teistest veetaimedest ning vooderdatud
pillirooõite ja sulgede või karvadega. Kurnas tavaliselt 4-8 muna,
mune haub enamasti emaslind. Haudumine kestab 10-14 päeva, toitmine
12-13 päeva, misjärel pojad lahkuvad pesast. Poegi toidavad mõlemad
vanemad, hilisemat pesakonda võivad aidata toita noorlinnud. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid mõnes piirkonnas võib arvukus olla languses
märgalade kuivendamise või pilliroo eemaldamise tõttu.
|