Sinitihane

You need Plug-In support

Sinitihase hääl

 

Sinitihane

Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem, helesinise lagipea ja ülapoolega. Julguselt ja riiakuselt ei ole sinitihasele võrdset, kuna püüab end, kus vähegi võimalik maksma panna. Toidulaudade sageda külalisena valitseb ta seal teiste lindude üle ning sunnib neid taanduma. Kirjanduses on andmeid sinitihaste omavahelistestki kaklustest toidulaual, kusjuures see ühel juhul lõppes ühe linnu surmaga. Oma paarilise vastu on sinitihane aga leplik, hoidudes temaga aasta läbi kokku. Julguse ja uudishimu tõttu satuvad need linnukesed kergesti püünistesse.

Eestis on sinitihane levinud üle kogu maa. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. Lehtpuulembese linnuna on sinitihane pesitsusajal seotud eeskätt lehtmetsadega ja selliste segametsadega, kus lehtpuud on ülekaalus. Sageli pesitseb ta ka linna parkides ja aedades. Märtsis sagenevad võitlused isaslindude vahel ja intensiivistub laul. Kirjanduse andmeil esineb ka rituaalne tants, mida isaslind pesa ligidal oksalt oksale hüpeldes esitab.

Pesa ehitab sinitihane lehtpuude õõnsustesse ja pesakastidesse. Pesamaterjali toob kohale ja ka pesa ehitab peamiselt emaslind, keda isaslind võib mõningatel juhtudel selle juures aidata. Pesamaterjalina kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud kõrsi. Pesalohk vooderdatakse jõhvide ja karvadega. Pesas olevad munad on valged punapruunide täppidega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Toitmiskorrad on väga tihedad. Ühel juhul kandsid sinitihased päeva jooksul poegadele toitu 651 korral!

Pärast pesast lahkumist saavad pojad veel mõnda aega toitu vanalindude käest ja alustavad siis suvist hulguelu, mis sügisel paljudel noortel viib hoogsa rändeni. Tihaste segasalkades on sinitihane põhisalgaga lõdvalt seotud ja eraldub sellest sageli.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri