| Liiginimi eesti
keeles |
Salutihane |
| Liiginimi ladina
keeles |
Poecile palustris
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Halltihane,
pajutihane, väike tihane (ühised nimed põhjatihasega). |
| Suurus |
Keha pikkus 11,5-13 cm, tiibade
siruulatus 18-19 cm. Kaal 10-12 g. |
| Levik |
Levikuala koosneb kahest teineteisest
kaugel asuvast osast Euraasia mandril. Läänes hõlmab levik suurema
osa Euroopast, liik puudub Euroopa põhjaosas (Soome,
Põhja-Skandinaavia), Iirimaal, suuremal osal Vahemere rannikust ning
Ibeerias Püreneedest lõunas. Idas esineb Kagu-Siberis, Mongoolias
Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis. Eestis üldlevinud
haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 40 000 - 60 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Asustab Eestis leht- ja segametsi,
puisniite, parke ja aedu, eelistades niiskemaid paikkondi veekogude
ja soode läheduses. Ulatuslikes okasmetsamassiivides tavaliselt
puudub. Väljaspool pesitsusaega elutseb hulgusalkades. |
| Ränne |
Kogu levila ulatuses paiga- ja hulgulind. |
| Toitumine |
Toitub suvel enamasti putukatest,
vastsetest, talvel seemnetest ja häda korral ka marjadest. Talvel
külastab aktiivselt lindude söögimaja. |
| Pesitsemine |
Pesamaterjali kannab kohale ja pesa
ehitab emaslind üksi. Pesa ehitatakse puuõõnsusesse, materjalina
kasutatakse sammalt ja rohukõrsi, vooderduses taimevilla ja karvu.
Aprillis-mais muneb emaslind 6-9 valget, roostepruunide laikudega
muna, mida haub 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad
vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja jäävad pessa 16-21 päevaks.
Pärast poegade pesast lahkumist hulguvad pesakonniti ringi ja
ühinevad ajuti teiste tihaste segasalkadega. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega. Ohtudeks on elupaikade kadu ja
killustumine linnastumise ning intensiivse põllu- ja
metsamajanduse tõttu. Väga paiksete lindudena ei asusta nad
kergelt uusi elupaiku.
|