Herilaseviu

Liiginimi ladina keeles Herilaseviu
Liiginimi ladina keeles Pernis apivorus apivorus L.
Kehamõõtmed Umbes ronga suurune. keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38…42 cm.
Kehamass Keskmiselt 770...1200 grammi.
Levik Herilaseviu on levinud Euroopa ja Edela-Siberi metsa-ja stepivööndis, Vahemeremaadel ning Kaukaasia ja Iraani mägimetsades. Eestis on herilaseviu paiguti tavaline hõreda asustusega liik.
Arvukus Arvukus oleneb toitumistingimustest. Arvatakse, et Eestis arvatakse olevat 600…1000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Pesitsusajal on herilaseviu seotud niiskete leht- ja lehtsegametsadega. Põlgab nõmmemetsi. Herilaseviu pesitsusterritoorium on vägagi suur, mille tingib eelkõige nende toidueelistus...kasutataval alal peab ju kiletiivalisi jätkuma.
Ränne Herilaseviu on rändlind, kes saabub meile aprilli teisel poolel ja lahkub septembris. Ta on ka mittearvukas läbirändaja.
Toitumine Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni.
Pesitsemine Pesa ehitab kuivadest okstest peamiselt kuuskedele, kaskedele, ka mändidele, või siis kasutab kulliliste ja vareste vanu mahajäetud pesi. Herilaseviu kasutatava pesa tunneb ära selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna.
Areng Haub 30...35 päeva, haudumisperioodil inimest ei karda. Pojad lennuvõimestuvad augusti keskpaigaks ja on selle aja jooksul söönud üle 50 000 herilasevastse. Poegade toidus võib kaaluline kolmandik kuuluda ka konnadele. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad.
Koht ökosüsteemis Vaenlasteks suuremad kullilised ja kakulised, nugis.
Ohustatus ja kaitse Herilaseviu on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri