| Liiginimi eesti keeles | Laanenäär |
| Liiginimi ladina keeles | Perisoreus infaustus L. |
| Rahvapäraseid nimesid | Soopasknäär, soopaskrääk |
| Kehamõõtmed | Tiiva pikkus 13...15 cm |
| Kehamass | Kehamass tavaliselt 70...100 g |
| Levik | Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud Euroopa ja Aasia taigametsades. |
| Arvukus | Eestis eksikülaline, kohatud on üksikuid isendeid. |
| Elupaik ja -viis | Elupaigaks on suured ja tihedad metsad. Pesitsusajal elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. |
| Ränne | Laanenäär on üldiselt paigalind. |
| Toitumine | Toit on nii loomne kui ka taimne. Suvepoolaastal on ülekaalus putukad, ussid, linnumunad ja -pojad. Suve teisel poolel tarvitab rohkem taimset toitu (marjad, seemned). |
| Pesitsemine | Kurnas on 3...4 muna, mis on rohekas- või valkjashallid, tumedate tähnidega. |
| Areng | Haudevältus umbes 16...17 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kolmenädalastena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. |
| Koht ökosüsteemis | Laanenäär toob kasu metsamajandusele kahjurputukate hävitamise ja mitmesuguste seemnete levitamisega. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. |