Kormoran

Liiginimi eesti keeles Kormoran
Liiginimi ladina keeles Phalacrocorax carbo (L.)
Rahvapäraseid nimesid Karbas, karpas, oherdi, kakerdaja, järvekukk, odami.
Kehamõõtmed Hane suurune, emane isasest veidi väiksem. Tiiva pikkus 33...38 cm.
Kehamass Umbes 3 kg.
Levik Väga lai. Euroopas kuni Koola poolsaareni, Aasias, lõuna suunas kuni Lõuna-Aafrika ja Austraaliani, läänes Gröönimaa ja Põhja-Ameerika kirdeosani.
Arvukus Eestis Eestis peamiselt läbirändaja. Esimesed pesad leiti 1984. aastal Väinamere laidudelt, esineb ka Soome lahel ja Saaremaa ümbruses. Arvukus on suurenemas. Aastal 1990 pesitses Matsalu looduskaitsealal 150...200 paari, nüüd on neid juba üle tuhande paari.
Elupaik ja -viis Pesitseb alati kalarikaste veekogude (jõed, järved, mered) läheduses, sagedasti suurte jõgede deltades kolooniatena. Monogaamne liik, saabub juba pesapaika paaridena (ilmselt moodustub paar kogu eluks). Võib ujuda, sukeldub väga hästi, küllaltki hea lendaja, aga purilendu ei kasuta. Maa peal seisab peaaegu püstiselt, kõnnib vaevaliselt. Päevase eluviisiga.
Ränne Areaali lõuna- ja põhjaosas rändlind, keskosas paigalind. Eestis üldiselt läbirändaja.
Toitumine Kalatoiduline (särjed, mudilased jms), muu toit on ilmselt juhuslik (limused, putukad, taimed). Päevas sööb keskmiselt 750 g kala.
Pesitsemine Puudel, nende puudumisel ka lamandunud roostikul, kaldajärsakutel, kaljudel, harva tasasel maapinnal. Ehitab suurtest okstest aluse, pealpool sageli peenemad lehtedega oksad. Üks kurn aastas: aprillist juunini, harva veel septembriski, rüüste korral võib olla järelkurn. Pesaehitusel ja haudumisel osalevad mõlemad vanemad. Munad pruunikasrohelised, enamasti kaetud väljaheidetekorraga, sagedamini 5 tükki pesas.
Areng Kooruvad paljaste ja pimedatena, silmad ilmuvad 3...4 päeval, umbes kahenädalaselt tekib sulestik. Seitsmenädalaselt hülgavad pesa ja 12...13-nädalaselt iseseisvuvad ning ühinevad salkadeks ja uitavad ringi. Suguküpsus saabub harilikult kolmandal eluaastal. Sulgimine kaks korda aastas.
Koht ökosüsteemis Tarbides toiduks hulgaliselt kala võib kormoran olla kalavarude vähendajana inimestele tõsiseks konkurendiks, eriti kalakasvanduste läheduses. Seetõttu ei tohi osade inimeste arvates lasta tal liigselt sigida. Sageli kahjustab pesi ka hallvares. Liha on söödav, aga tuim, vajab eelnevat naha mahavõtmist ja pikka keetmisaega.
Ohustatus ja kaitse Kaitsealuste lindude hulka ei kuulu. Pesi ohustab hallvares, kes varastab mune toiduks.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri