| Liiginimi eesti
keeles |
Kormoran |
| Liiginimi ladina
keeles |
Phalacrocorax
carbo
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Karbas, karpas,
oherdi, kakerdaja, järvekukk, odami |
| Suurus |
Kehapikkus 77-94 cm, tiibade siruulatus
121-149 cm. Kaal 2,2-3,6 kg. |
| Levik |
Pesitseb merede, jõgede ja järvede
läheduses üle kogu Euraasia, samuti Ida-Aafrikas, Austraalias ja
Põhja-Ameerika idarannikul. |
Arvukus
|
Eestis pesitseb 15 000
- 25 000 paari, talvitub 300 - 1000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb alati
kalarikaste veekogude (jõed, järved, mered) läheduses, sagedasti
suurte jõgede deltades kolooniatena. Võib ujuda, sukeldub väga
hästi, küllaltki hea lendaja, aga purilendu ei kasuta. Maa peal
seisab peaaegu püstiselt, kõnnib vaevaliselt. Päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Areaali lõunaosas on tegu paigalinnuga,
Euroopas, sh Eestis on kormoran rändlind. Kevadel saabub märtsi
keskpaigast aprilli keskpaigani, sügisränne toimub juuli lõpust
septembri keskpaigani. |
| Toitumine |
Kalatoiduline (särjed,
mudilased jms), muu toit on ilmselt juhuslik (limused, putukad,
taimed). Päevas sööb keskmiselt 500 g kala. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesad rajatakse kas maapinnale,
põõsastele või puudele. Eesti asurkonna kolooniates on olnud
mõnikümmend kuni veidi üle paari tuhande pesa. Emas- ja isaslind
ehitavad vetikatest, okstest ja muust kättesaadavast suure, kuni
meetrikõrguse pesakuhila, kuhu emaslind muneb aprillist juunini 3-5
muna, ühe iga 2-3 päeva tagant. Munad on pruunikasrohelised ja tihti
vanemate väljaheidete paksu kihiga kaetud. Hauvad mõlemad vanalinnud
28-31 päeva. Haudumise ajal on munad jalgade peal. Pojad on peale
koorumist abitud, neid toidavad mõlemad vanemad algul enda poolt
seeditud toiduga, hiljem tahke toiduga. Lennuvõimeliseks saavad
pojad ~50-päevaselt, vanematest sõltumatuteks 70 päeva pärast
koorumist. |
| Suhe inimesega |
Kalurite poolt
vaenatud liik, kelle arvukuse suur tõus on paljude arvates üheks
kalavarude vähenemise põhjuseks.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Kaitsealuste lindude
hulka ei kuulu ning arvukus on tõusuteel nii Eestis kui mujal
maailmas.
|