Veetallaja

Liiginimi eesti keeles Veetallaja
Liiginimi ladina keeles Phalorpus lobatus L.
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Kehamõõtmed Rästasuurune, tiiva pikkus 10...11 cm
Kehamass Kaal 25...35 g.
Levik ja arvukus Veetallaja on levinud tsirkumpolaarselt Euraasias ja Põjha-Ameerikas tundravööndis. Levik lõuna poole ulatub Euraasias vaid kuni Kesk-Skandinaaviani ja Põhja-Ameerikas Manitobani ja Quebec’ini. Isoleeritud areaalid, kus liik on säilinud hilis-jääaegse reliktina on lisaks eelpoolmainitud üldareaalile Briti saarestiku põhjaosa, Eesti, Venemaa Moskva ja Molotovi piirkonnad. Eestis on lind lokaalse levikuga (teda on nähtud Matsalus, Saaremaa läänerannikul ja üksikutel saartel ning madalatel laidudel) .
Arvukus Selle jääajajärgse relikti arvukust hinnatakse Eestis 0-5 pesitsevale paarile.
Elupaik ja -viis Lind eelistab elupaikadena rannaniite, lahesoppe, on väga veelembene, ei tee pesa kunagi veest kaugele. Veetallaja on väga seltsilembene lind, eelistab alati oma liigikaaslaste seltsi üksiolemisele. Ka pesitsusajal on nad sageli koos, ehitades oma pesad võimalikult lähestikku. Ujub nii vaikses vees, kui ka murdlainete vööndis.
Ränne Veetallaja on rändlind, kes saabub meile mai keskpaigas ja lahkub septembris.
Toitumine Veetallaja toitub veeputukatest, nende vastsetest, ämblikulaadsetest, tigudest ja teistest selgrootutest loomadest, keda ta vees ujudes või enese ümber keereldes põhjast liikvele ajab ning siis neid nokaga püüab. Sageli nopib putukaid ka vees kasvavate taimede vartelt.
Pesitsemine Veetallaja pesa paikneb maapinnalohus ja on kõrtega küllaltki hõredalt vooderdatud. Vähesed paarid sigivad Lääne- ja Lõuna-Saaremaal, Matsalu lahel. Samas aga, kui sigimiskoosseis pole soodus (isalindude ja emalindude suhe on ühtede kahjuks), võib pesitsemine mõnel aastal ka ära jääda. Kurnas on juuni keskelt alates rohekataustalist tumepruunide laikudega kirjatud muna.
Sigimine ja areng Enamasti hauvad ja poegade eest hoolitsevad grupis koos, kuid lõimetishooldega tegelevad ainult isalinnud. Juuli lõpus on esimesed pojad juba lennuvõimelised.
Koht ökosüsteemis Looduslike vaenlastena tulevad arvesse eelkõige röövlinnud.
Ohustatus ja kaitse Veetallaja on looduskaitsealune liik, kuuludes looduskaitsealuste liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri