Tutkas

 

Tutkas

Tutkas on hakisuurune tugevalt arenenud sugulise dimorfismiga lind. Isaslind on emaslinnust tunduvalt suurem ja kogukam. Samuti on märgatav vahe hundsulestiku värvuses ning kujus. Hundsulestikus isaslinnu nokatüvikust tagapool laubal ja valjasribal on sel perioodil tugevalt värvunud lihakad tüükad. Linnu kuklasulestik on kõrvataoliselt pikenenud ja moodustab seal mütsitaolise suletuti. Samuti on pikenenud ka alakaela sulestik ja see moodustab rinnuni ulatuva "krae". Pea, kaela ülapoole ja eriti "kõrvade" ja "krae" värvus varieerub individuaalselt väga tugevalt, kõige sagedamini on pikenenud suled valged, ookerkollased, pruunid või mustad, mõnikord ka metalliläikega. Selg on sageli punane või muudes toonides ere, tagakõht ja saba alapoole kattesuled valged. Nokk on pruun ja jalad mitmes toonis kollased. Hundsulestikus emaslind varieerub individuaalselt tunduvalt vähem. Tema keha ülapool on harilikult läikivalt must laiade helepruunide suleääristega, alapool valge, kaelal, pugualal ja rinnal halli varjundiga. Nokk on must ja jalad ookerkollased. Puhkesulestikus linnud erinevad teineteisest vaid suuruse poolest. Siis on lindudel pea ja kael hallikasookerjad, keha ülapool on must laiade ookerkollaste äärissulgedega, alapool kreemikasvalge.

Tutka isaslinnud alustavad juba üsna koheselt pärast meie aladele saabumist gruppideks kogunemist ja omavahel kaklemist. See toimub enamasti paremini nähtavates kohtades ja sageli mitmes kohas korraga. Kakluse vaheaegadel paaritutakse emaslindudega, kõik ettejuhtuvad tutka emaslinnud saavad ära viljastatud. Seejärel alustab emaslind pesapaiga otsimist ja pesa ehitamist. Isaslinnud emaslinde selles, ega ka hilisemas lõimetishooldes ei abista, see periood möödub neil omavahel kakeldes. Alles juunikuu lõpupoole hakkavad isaslinnud "maha rahunema", samuti hakkavad neil siis maha tulema ka hundsulestikule iseloomulikud suled. Selleks ajaks on aga esimesed pojad juba lennuvõimestunud.

Tutka looduslikeks vaenlasteks on eelkõige kullilised ja kärplased ja seda eriti isaslindudele, kes omavahel kakeldes sageli kogu ümbruse unustavad ja siis ligihiilinud kiskjale kergeks saagiks langevad. Tutkas kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri