Mets-lehelind

You need Plug-In support

Mets-lehelinnu laul

 

Mets-lehelind

Mets-lehelind on küllalt sarnane teistele Eesti lehelinnuliikidele - pisike ja kollane. Siiski on võimalik teda mõne tunnuse järgi eristada. Esiteks on mets-lehelinnu ülapool võrreldes oma suguvendadega veel palju kollakasrohelisem, samas kõht on tal puhas-, mitte määrdundvalge. Sugupooled on sarnased. Teiseks on teda võimalik eristada laulu järgi, mis metsades sageli teistest üle kõlab. Laule on tal kaks. Enamasti on tema lauluks sirin, mis algab aeglase, kuid üha kiireneva silpide reaga: "sip-sip-sip-sip", lõpus aga läheb üle ritsikat meenutavaks sirinaks: "sirrrr!". Vahel aga kostub hoopis tema teine, palju nukrakõlalisem ja aeglasem, langevate silpidega viisijupp: "kjää-kjää-kjää...".

Mets-lehelinnud pesitsevad pea kõikjal Euroopa metsades, eelistades kuuse-segametsi. Mõningad isendid on asunud elama ka linnapuistutesse, näiteks suurematesse parkidesse või kalmistutele. Nad tegutsevad puude võrades, sageli alumistel okstel, kus rahutult hüpeldes toitu otsivad või puulehtede kohal paigallennul raplevad. Toiduks on neile erinevad putukad, eriti meeldivad neile väikesed mardikad.

Mets-lehelinnud jõuavad meile aprilli lõpus või mai alguses, isaslinnud tavaliselt varem kui emaslinnud. Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib peatselt saabuv emaslind sobiva koha ning asub üksinda pesa ehitama. See paikneb enamasti maapinnal ja ehitusmaterjalina kasutatakse kuivi rohukõrsi. Munad on valged, tihedalt kirjatud punapruunide täppidega. Pojad kooruvad kahe nädala pärast ja jäävad sama pikaks ajaks veel pessa. Haub vaid emaslind, kuid toitmisega tegelevad mõlemad vanemad.

Augustis ja septembris algab ränne talvitusaladele, samal ajal toimub ka põhjapoolsete asurkondade läbiränne. Talvitusalad asuvad Kesk-Aafrikas.

Looduskaitse alla mets-lehelind ei kuulu ning rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga. Samas on nii Eestis kui ka maailma mastaabis olnud märgata suurt mets-lehelindude arvukuse langust. Üheks ohuteguriks võib olla liiga intensiivne metsamajandus, mille tagajärjel kaovad sobivad elupaigad.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri