Hallpea-rähn

 

Hallpea-rähn

Hallpea-rähn ehk hallrähn kuulub rohelist värvi rähnide rühma ja eestlased ongi teda enamasti pidanud üheks liigiks roherähniga. Erinevalt roherähnist on hallrähnil, pea rohkem hall; vaid isaslinnu laup on punane. Ka on hallrähn roherähnist pisut väiksem. Kuna "mõltsi" tähendab liivi keeles rohelist, siis on rohelised rähnid vanarahva hulgas ka tihti meltsase nime all tuntud.

Elab roherähn Euraasia sega- ja lehtmetsade vööndis. Elupaigana eelistab ta aga rohkem väikesi ja keskmise suurusega okasmetsi, ehkki pesitseb ka leht- ja segametsades. Seejuures väldib ta suuri metsamassiive. Nii võime teda tihti kohata põldudevahelistes puistutes, aga sageli ka lausa linnaparkides. Ehkki teda on arvatud roherähniks, on ta tegelikult viimasest sagedasem.

Nagu rähnidel ikka on ka temal olemas paarilise kutsung, mis on kiire ja kaugelekostev trummeldamine puuoksal. Erinevalt roherähnist meeldib talle sageli trummeldada. Pesaõõnsuse raiub hallrähn lehtpuu tüvesse, eelistab pehmema puiduga liike. Eriti hea kui puu on veidi pehkinud. Tüveõõnsuse põhjale meisterdab hallrähn lihtsa kuivmaterjalist pesa.

Kurnas on tal harilikult 5...8 muna. Nendest koorunud poegi võime lendamas näha alates juulikuu esimesest poolest, mil nad peagi ka iseseisvuvad. Kuigi ka hallrähni meelistoiduks on sipelgad, ei tekita ta metsale nii palju kahju kui väänkael ja roherähn, sest ta sööb suhteliselt palju rohkem muid putukaid, keda puutüvedelt ja koore alt leiab. Hallrähn ei ole rändlind, vaid paiga- ja hulgulind. Ta kuulub looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri