Hallpea-rähn

Hallpea-rähni ehk hallrähni peetakse oma rohelise selja tõttu sageli roherähniks, kes on aga Eestis tõenäoliselt välja surnud. Erinevalt roherähnist on hallrähnil pea rohkem hall; isaslinnul on punast üsna vähe ja emaslinnul puudub punane osa sootuks. Võrreldes roherähniga on silma ümber vähem musta ja kurgualuse küljel on kitsas must riba. Ka on hallrähn roherähnist pisut väiksem. Kuna "mõltsi" tähendab liivi keeles rohelist, siis on rohelised rähnid vanarahva hulgas ka tihti meltsase nime all tuntud.

Hallrähn elab Euraasia sega- ja lehtmetsade vööndis. Elupaigana eelistab ta hõredaid leht- ja segametsi, okasmetsast leiab teda harva. Seejuures väldib ta suuri metsamassiive. Nii võime teda tihti kohata põldudevahelistes puistutes, aga sageli ka lausa linnaparkides. Tegu on paigalinnuga, keda võime kohata aastaringselt, ning talvel võib hallrähn isegi linnusöögimajas toitumas käia.

Nagu rähnidel ikka, on ka temal olemas paarilise kutsung, milleks on kiire ja kaugelekostev trummeldamine puul. Samuti võib kevadeti kuulda tema kurblikku langeva tooniga rütmilist vilejada. Pesaõõnsuse raiub hallrähn lehtpuu tüvesse, eelistab pehmema puiduga liike. Eriti hea kui puu on veidi pehkinud. Tüveõõnsuse põhjale meisterdab hallrähn lihtsa kuivmaterjalist pesa.

Kurnas on tal harilikult 5 - 8 muna. Nendest koorunud poegi võime lendamas näha alates juulikuu esimesest poolest, mil nad peagi ka iseseisvuvad.

Hallpea-rähn kuulub Eestis III looduskaitsekategooriasse. Viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus tõusnud.