| Liiginimi
eesti keeles |
Võsaraat |
| Liiginimi
ladina keeles |
Prunella modularis
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kuuserästas |
| Suurus |
Kehapikkus 13-14,5 cm, tiibade siruulatus
19-21 cm, kaal 15-24 grammi. |
| Kehamass |
Veidi varblasest
kergem. |
| Levik |
Pesitsusalad asuvad peamiselt Euroopa
põhja- ja idapoolses osas ning Kaukaasias, talvitusalad Lääne- ja
Lõuna-Euroopas. Eestis hajusa levikuga tavaline haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 70 000-150 000
haudepaari. |
Elupaik
|
Eelistab kuusikuid ja segametsi kuuse
järelkasvuga, samuti kuuse- ja seganoorendikke raiesmikel. Vähemal
määral asustab teistsuguseid metsi, kadastikke, kalmistuid jms. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub aprilli esimesel poolel,
vahel ka märtsi lõpus. Lahkub septembri teisest poolest oktoobri
lõpuni. |
| Toitumine |
Menüüsse kuuluvad eelkõige väikesed
selgrootud: pisikesed ämblikud, tirdid, liblikaröövikud ja limused,
aga ka erinevate taimede seemned. |
| Pesitsemine |
Pesa ehitab emaslind hästi varjatud
kohta, enamasti kuusele, maapinnast umbes 1 meetri kõrgusele. See on
suhteliselt suur ja paksuseinaline, väljastpoolt rohelisest samblast
ehitis, mida hoiavad koos väikesed raod ja kõrred. Pesa vooderdab
sambla, peenikeste rohukõrte, taimevilla ja karvadega. Sinirohelisi
mune on pesas 3-6, nende haudumine kestab 11-14 päeva. Poegade
toitmisel osalevad mõlemad vanalinnud. Pojad arenevad pesas ligi 12
päeva, mil vanalinnud neid toidavad ja soojendavad. Nädal peale
pesast väljumist pojad iseseisvuvad, lennuvõimestuvad alates juuni
keskpaigast. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliselt on liik soodsas seisundis, kuid Eestis
hinnatud väljasuremisohus olevaks, kuna arvukus on mõne põlvkonna
jooksul tugevalt langenud.
|