Leevike

Liiginimi eesti keeles Leevike
Liiginimi ladina keeles Pyrrhula pyrrhula
Rahvapäraseid nimesid Krüügitaja, lüübik, tuitsutaja, toompapp, puupapp, punnpaap, puntpaabuke, paap, tomp
Suurus Kehapikkus 15-18 cm, tiibade siruulatus 22-29 cm. Kaal 24-38 g.
Levik Levinud kogu Euroopas, v.a Islandil ning pea kogu Venemaal ja Jaapanis.
Arvukus Eestis pesitseb 70 000 - 100 000 haudepaari. Talvitub 100 000 - 300 000 isendit.
Elupaik ja -viis Eelistab pesitseda okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Esineb ka lehtmetsades, puisniitudel, parkides ja kalmistutel.
Ränne Osa elutseb meil paikselt. Rändsed isendid lahkuvad oktoobris, novembris lähipiirkondadesse talvituma, kuid meile lisandub jällegi põhja ja kirde poolt tulnud leevikesi. Kevadel naasevad märtsis-aprillis.
Toitumine Põhitoiduks on okas- ja lehtpuude seemned, lehtpuude võrsed, pungad, noored lehed ja õied. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi.
Pesitsemine ja areng
Ehitab raagudest ja kõrtest pesa tavaliselt madala kuuse otsa, harvemini kadaka või tiheda lehtpõõsa sisse 0,5-4 meetri kõrgusele. Kurnas on 4-7 muna, mida haub ainult emaslind 14-16 päeva - isane käib teda toitmas. Pojad viibivad pesas 15-16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud. Tavaliselt munetakse veel teinegi kurn, soodsates oludes ka kolmas.
Ohustatus ja kaitse Liik ei ole looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on soodsas seisundis, kuid mõnevõrra langeva arvukusega. Ohustab elupaikade saastatus ja kadumine inimtegevuse mõjul.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri