Liiginimi eesti
keeles |
Kaldapääsuke |
Liiginimi ladina
keeles |
Riparia riparia
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Kallaspääsuke,
pervepääsuke, mäepääsuke, kraavilind, jõepääsuke, jõetigleke,
jõekirikisand, rannapääsuke, veepääsuke, maapääsuke, liivapääsuke,
poripääsuke, liivaonu, urupääsuke, augupääsuke, õõspääsuke,
piirpääsuke |
Suurus |
Kehapikkus 12-13 cm, tiibade siruulatus
26-29 cm. Kaal 12-17 grammi. |
Levik |
Peitseb
Põhja-Ameerikas ja Euraasias, talvitub vastavalt Lõuna-Ameerikas
ja Aafrikas. Eestis levik elupaikade piiratuse tõttu paigutine ja
ebaühtlane.
|
Arvukus |
Eestis pesitseb
6000-9000 haudepaari.
|
Elupaik ja -viis |
Koloniaalne liik, võib
pesitseda sadade paaridena esinevate haudeseltsingutena. Elutsevad
veekogude kaldajärsakutel, valdavalt jõgede ääres. Halva ilma
korral võib laskuda letargiasse ja olla 3-4 päeva ilma toiduta. |
Ränne |
Rändlind. Eestisse
saabub maikuu jooksul. Äraränne talvitusaladele algab augustis
ning kestab septembri lõpuni. |
Toitumine |
Toituvad lendavatest
putukatest. Jahti peetakse üheskoos hajusa parvena.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa teeb
kõikvõimalikesse järsakutesse nii pehmes pinnases kui ka
liivakivis, kruusa-, liiva- ja turbaaukude pervedes. Pesa
uuristavad vanemad koos ja on sageli pesapaigale truud. Uru pikkus
on kuni 1,5 m ja lõpeb pesakoopaga. Sellesse ehitatakse
rohukõrtest pesa, mis vooderdatakse veelindude sulgede ja
udusulgedega. Emaslind muneb 4-6 muna ning haudumisest, mis kestab
13-15 päeva, võtavad osa mõlemad vanemad. Pärast koorumist
viibivad pojad pesas ligi kolm nädalat ja lennuvõimestuvad juuli
teisel poolel.
|
Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse, arvukus Eestis on oluliselt langenud.
Kaldapääsukesed on väga tundlikud pestitsiidide kasutamise suhtes.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on nad soodsas seisundis, kuid
arvukus on maailmas samuti langemas.
|