Kaldapääsuke

Liiginimi eesti keeles Kaldapääsuke
Liiginimi ladina keeles Riparia riparia
Rahvapäraseid nimesid Kallaspääsuke, pervepääsuke, mäepääsuke, kraavilind, jõepääsuke, jõetigleke, jõekirikisand, rannapääsuke, veepääsuke, maapääsuke, liivapääsuke, poripääsuke, liivaonu, urupääsuke, augupääsuke, õõspääsuke, piirpääsuke
Suurus Kehapikkus 12-13 cm, tiibade siruulatus 26-29 cm. Kaal 12-17 grammi.
Levik Peitseb Põhja-Ameerikas ja Euraasias, talvitub vastavalt Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Eestis levik elupaikade piiratuse tõttu paigutine ja ebaühtlane.
Arvukus Eestis pesitseb 6000-9000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Koloniaalne liik, võib pesitseda sadade paaridena esinevate haudeseltsingutena. Elutsevad veekogude kaldajärsakutel, valdavalt jõgede ääres. Halva ilma korral võib laskuda letargiasse ja olla 3-4 päeva ilma toiduta.
Ränne Rändlind. Eestisse saabub maikuu jooksul. Äraränne talvitusaladele algab augustis ning kestab septembri lõpuni.
Toitumine Toituvad lendavatest putukatest. Jahti peetakse üheskoos hajusa parvena.
Pesitsemine ja areng
Pesa teeb kõikvõimalikesse järsakutesse nii pehmes pinnases kui ka liivakivis, kruusa-, liiva- ja turbaaukude pervedes. Pesa uuristavad vanemad koos ja on sageli pesapaigale truud. Uru pikkus on kuni 1,5 m ja lõpeb pesakoopaga. Sellesse ehitatakse rohukõrtest pesa, mis vooderdatakse veelindude sulgede ja udusulgedega. Emaslind muneb 4-6 muna ning haudumisest, mis kestab 13-15 päeva, võtavad osa mõlemad vanemad. Pärast koorumist viibivad pojad pesas ligi kolm nädalat ja lennuvõimestuvad juuli teisel poolel.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, arvukus Eestis on oluliselt langenud. Kaldapääsukesed on väga tundlikud pestitsiidide kasutamise suhtes. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on nad soodsas seisundis, kuid arvukus on maailmas samuti langemas.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri