Hahk

 

Hahk

Hahk on väikese hane suurune rohmakas raskepärase lennuga lind. Isalind on hundsulestikus valge kaela ja keha ülapoolega, kukal on roheline, põsed ja kõhualune mustad, rind kreemikas. Emalind, noored ja sulgimisjärgne isalind on tumepruuni-kollaseviirulise sulestikuga. Nokk ja jalad on hahal rohekad. Hahk kaalub keskmiselt 2,2 kilogrammi.

Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja-Euraasias. Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Hahk eelistab pesapaigaks neid saari ja piirkondi, millede ümber on vähemalt

3…4 meetri sügavune vesi. Põhilised haudepaigad on Vilsandi ümbruses, Väinamere ja Kolga lahe saartel. Pesavarjendeid hahk ei kasuta, oma pesa teeb meelsamini poole-meetrise kiviringi keskele. Pesa vooderdab udusulgedega; puhtaid kuivi udusulgi on ühes pesas 12…20 grammi. Mai esimesel poolel on pesas 3…8 rohekat muna. Pojad kooruvad mai alates keskelt ja lennuvõimestuvad juulis-augustis.

Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isalinnud siirduvad juunis kaugetele pankadele (sageli kuni 10 km rannikust) sulgima. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik.

Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Üks hahapoeg on paras suutäis, et sellest jätkuks terveks päevaks. Seetõttu on mõnel pool (näiteks Soomes) hakatud prügimägedel massiliselt merikajakaid ja teisi suuremaid kajakaid tapma (ühe püügiga on kätte saadud üle 10.000 linnu) ja selle tulemusena on haha arvukus tõepoolest ka tõusma hakanud.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri