Randtiir

 

Randtiir

Randtiir on maailmarekordiomanik lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suurelt osalt arktilisse vööndisse, aga talvitusalad võivad peale Lõuna-Aafrika olla ka Antarktise mandri rannikul. Nii on ühe linnu pesitsus- ja talvitusala vahekauguseks mõõdetud üle 17 tuhande kilomeetri. Ornitoloogid on aga välja uurinud, et tegelikult ei lenda nad lõunasse otse, vaid pika ringiga ja nii on saadud mõne koloonia rände pikkuseks koguni kuni 30 tuhat kilomeetrit.

Kui randtiiru välimusest rääkida, siis keha on tal valdavalt valge ning jalad ja ka nokk on üleni helepunased, pea aga üleni must. Erinev jõgitiirust on ka see, et kui randtiir istub, siis pole tema jalgu peaaegu üldse näha ja kokkupandud tiivad ei kata täielikult sabaotsa, nii et saba on tal pikem.

Eesti on loendatud 12 tuhat paari randtiire, aga nende arvukus väheneb pidevalt. Selle üheks põhjuseks on see, et hõbekajakad tõrjuvad neid oma põlistelt elupaikadelt minema. Randtiir elab vaid merel, sisemaale tema ei tule. Käitumise poolest on randtiir väga sarnane jõgitiirule, aga liigutustes on ta nobedam ning teiste lindude suhtes leplikum. Seevastu inimest ründavad nad veelgi raevukamalt, kui keegi peaks sattuma pesade lähedusse.

Pesad rajavad randtiirud kolooniatesse, mis on Eestis suhteliselt väikesed, vaid rannikust kaugel asuvatele meresaartele ja -laidudele. Seejuures on tähtis, et ümbrus oleks kas päris lage või äärmisel juhul madala rohuga kaetud. Sellistes kohtades ähvardab randtiiru pesi alati oht, et neid koos munade või poegadega minema pühitakse. Pesa rajatakse enamasti maapinnale kruusalohku ja vooderdatakse kergelt. Nende vahekaugus on 1...2 meetrit. Peagi muneb emaslind sellesse 2...3 muna, mis langeb harilikult maikuu lõppu või juuni algusesse.

Mune hautakse enam-vähem kolm nädalat. Mõni päev enne koorumist tekivad munakoorde praod. Lõpuks pääseb väike linnupoeg ilmavalgele ja hakkab kiiresti emalt-isalt toitu nõudma. Need toovad peamiselt õhust püütavaid kiile ja teisi putukaid, aga poegade kasvades ka väiksemaid kalu, sest kalad on ju siiski tiirude põhitoit. Kolme ja poole nädalaga õpivad väikesed randtiirud lendamise selgeks ja saavad ka ise hakata õppima toidu püüdmist, esialgu on see vaevaline, aga varsti on see neil käes ja võib alata iseseisev elu.

Enamasti augusti lõpul ja septembri algul alustavad nad aga oma pikka rännet. Randtiir kuulub ka looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri