Kaelus-turteltuvi

Liiginimi eesti keeles Kaelus-turteltuvi
Liiginimi ladina keeles Streptopelia decaocto (Friv.)
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Kehamõõtmed Kaelus-turteltuvi on hakist väiksem keskmise rästa suurune lind. Tema tiiva pikkus on 16...18 cm.
Kehamass Tavaliselt kuni 200 grammi.
Levik Kaelus-turteltuvi on levinud lõunapoolses Euraasias ja Aafrikas Nigeeriast Punase mereni. Viimase 50 aastaga on linnu leviku areaal tugevalt laienenud, Eestisse saabusid esimesed paarid juba 50ndate lõpus. 80ndate alguseks oli lind vabariigis juba praktiliselt kõikjale levinud.
Arvukus Arvukus on suurenemas, praegu arvatakse meil pesitsevat 500…1000 paari.
Elupaik ja -viis Kaelus-turteltuvi eelistab kultuurmaastikke - parke, asulatelähedasi puistuid. Harva on teda pesitsenud ka taluhoonetes, mahajäetud majandihoonete läheduses on aga kodutuvi kõrval tuviliste küllalt sage esindaja.
Ränne Kaelus-turteltuvi on rändlind, kes saabub meile mais ning lahkub septembris. Osad neist siirduvad aga talveks linnadesse, kus talvituvad üsna edukalt.
Toitumine Toit valdavalt taimne, koosnedes seemnetest, marjadest ja õrnematest taimeosadest. Inimkaaslejad kaelus- turteltuvid on aga võimelised toituma ka inimese elukondlikest jääkidest ning inimese poolt neile söödetud teraviljatoodetest.
Pesitsemine Pesa ehitab lind nii leht- kui okaspuudele, pesamaterjalina kasutab oksaraage. Nagu enamikul tuvidel, nii on ka kaelus-turteltuvi pesa väga nõrk ning pärast poegade lahkumist laguneb üsna pea. Mai lõpul on kaelus-turteltuvi pesas 2 valget muna.
Areng Lõimetishooldega tegelevad mõlemad vanemad võrdselt. Noored tuvid lennuvõimestuvad juba juuli teisel poolel.
Koht ökosüsteemis Kaelus-turteltuvi looduslikeks vaenlasteks on varesed, kullilised ja muud röövlinnud.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri