Turteltuvi

Liiginimi eesti keeles Turteltuvi
Liiginimi ladina keeles Streptopelia turtur
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Suurus Kehapikkus 25-28 cm, tiibade siruulatus 45-50 cm, kaal 107-140 grammi.
Levik Levinud Euraasia metsa-, metsastepi-, stepi- ja vahemerelises vööndis, eelmäestikes ja Põhja-Aafrikas. Eesti jääb enam-vähem levila põhjapiirile. Idapiir ulatub Altai mäestikuni. Talvitusalad asuvad Kesk-Aafrikas.
Arvukus Eestis pesitseb 350 - 700 haudepaari.
Elupaik
Elupaigaks on hõredad metsad ja põldudevahelised puistud, aga ka paljude lagendike või heinamaadega vahelduvad inimasulatele lähedased metsased kultuurmaastikud.
Ränne Rändlind. Saabub meile aprillis ja lahkub septembris.
Toitumine Toiduks on peamiselt seemned, marjad ja pehmemad taimeosad.
Pesitsemine Pesa ehitab madalasse põõsasse või hekki umbes 2-3 meetri kõrgusele. Pesa koosneb ainult hõredast oksakihist. Tuvidele iseloomulikult on kurnas 2 muna, hauvad mõlemad vanalinnud 15-16 päeva. Poegi toidetakse 18-19 päeva kuni lennuvõime saavutamiseni. Turteltuvil on suve jooksul kaks, harvemini kolm kurna.
Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all, kuid tõsise arvukuse languse tõttu on Eesti Punase Nimestiku järgi kriitilises seisundis. Ka mujal Euroopas on arvukus tugevalt langenud ja tegu ohustatud liigiga. Ohuteguriteks on sobivate, eriti poollooduslike elupaikade kadu ja põllumajanduse intensiivistumine. Samuti ohustab neid hulgaline küttimine inimese poolt.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri