Turteltuvi

Liiginimi eesti keeles Turteltuvi
Liiginimi ladina keeles Streptopelia turtur (L.)
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Kehamõõtmed Turteltuvi on hakist väiksem suure rästa suurune tuviline. Tiiva pikkus on 16…18 cm.
Kehamass Kuni 200 grammi.
Levik Turteltuvi on levinud Euraasia metsa-, metsastepi-, stepi- ja vahemerelises vööndis, eelmäestikes ja Põhja-Aafrikas.
Arvukus Arvukus on Eestis pidevalt suurenemas. Praegu arvatakse meil pesitsevat 5…10 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Turteltuvi elupaigaks on hõredad metsad ja põldudevahelised puistud, aga ka paljude lagendike või heinamaadega vahelduvad inimasulatele lähedased metsased kultuurmaastikud.
Ränne Turteltuvi on rändlind, kes saabub meile aprillis ja lahkub septembris.
Toitumine Turteltuvi toitub seemnetest, marjadest ja pehmetest taimeosadest.
Pesitsemine Pesa rajab tuvi puu otsa ja ehitusmaterjalidena kasutab ta peeneid oksi ja raagusid. Pesa on vägagi hõre ja nõrk, mistõttu see ehitatakse alati tüvele võimalikult lähedale, on ju seal oksa liikumine peaaegu null ning pesa on varjatud ka tuule röövlindude eest. Täiskurnas on 2 valget muna ja kurn on täis juuni algul.
Areng Vanemad hoolitsevad poegade eest ja hauvad võrdselt. Pojad lennuvõimestuvad juuli algul.
Koht ökosüsteemis Turteltuvi vaenlasteks looduses on eelkõige kakulised ja kullilised.
Ohustatus ja kaitse Turteltuvi ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri