Händkakk

Liiginimi eesti keeles Händkakk
Liiginimi ladina keeles Strix uralensis Pall.
Rahvapäraseid nimesid Uraali kakk, sabakakk
Kehamõõtmed Varesest suurem kakuline. Keha üldpikkus kuni 56 cm. Tiiva pikkus 32...38 cm.
Kehamass Tavaliselt 480...900 grammi.
Levik Händkakk on levinud Euraasia okas- ja segametsades. Eestis on händkakk väikesearvuline hajusalt levinud haudelind.
Arvukus Viimastel aastatel on arvukus märgatavalt tõusnud, ulatudes 2000...2500 paarini.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab ulatuslikke niiskeid kuusikuid ja kuuse-segametsi. Vajab kaunis suurt pesitsusterritooriumi, mille piirdealad on ka ühtlasi tema jahimaadeks. Tegutseb peamiselt öösiti.
Ränne Händkakk on tüüpiline paigalind.
Toitumine Händkakk toitub rästastest, tuvidest, väiksematest närilistest, jänesepoegadest, harvem kaladest ja vähkidest.
Pesitsemine Pesitseb kulliliste või ronkade mahajäetud vanades pesades, mahukates puuõõnsustes või kännutüügastes. Täiskurna leiab alates märtsi lõpust, enamasti aprilli algul. Pesas 2...4 valget muna.
Areng Pojad kooruvad mai keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem. Vanalinnud muutuvad poegade häirimise peale väga agressiivseks ja võivad pimedas või hämarikus inimest hasartselt rünnata. Noored händkakud saavad suguküpseks 11 kuu vanuselt.
Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on händkakule nugised, kullilised ja ka inimene. Inimene ohustab händkakku peamiselt saastatud looduse kaudu.
Ohustatus ja kaitse Händkakk kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri