| Liiginimi eesti keeles | Kuldnokk |
| Liiginimi ladina keeles | Sturnus vulgaris L. |
| Rahvapäraseid nimesid | Kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees |
| Kehamõõtmed | Tiiva pikkus on 13…14 cm. |
| Kehamass | Kehamass on keskmiselt 67…53 g. |
| Levik | On levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaarel, Lõuna-Itaalias ja Koola poolsaarel), Siberi metsa- ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike-Aasias, Kesk-Idas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias (v.a. kõrbealad). Eestis on levinud üle kogu vabariigi. |
| Arvukus | Arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000…50 000 paari. |
| Elupaik- ja viis | Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib paksu metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja puisniite. Pesitseb paaridena, kuid väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salguti või suurte parvedena. Päevase eluviisiga. |
| Ränne | Rändlind. Saabub juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisränne võib alata juba juuli II poolel ja kesta oktoobri lõpuni. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias. Üksikud kuldnokad jäävad ka meile talvitama. |
| Toitumine | Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. |
| Pesitsemine | Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese poolt pandud pesakastides, ning puuõõnsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 m kõrgusel. Kurn on täis aprilli lõpuks või mai alguseks ja selles on 4…7 muna. |
| Areng | Mune hauvad emas- ja isaslind vaheldumisi, haudumine kestab 13…15 päeva. Mõnikord võivad pesitseda samal suvel ka teistkordselt. Pojad lennuvõimestuvad 3 nädalaselt. Looduses on eluiga kuni 2 aastat, vangistuses on elanud 20 aastat vanaks. |
| Koht ökosüsteemis | Kuldnoka vaenlasteks looduses on kullilised ja kakulised, poegadele on ohtlikud varesed ja oravad, ka kärplased. Toob kasu kahjurputukate hävitamisega. |
| Ohustatus ja kaitse | Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Ei ole looduskaitse all. |
|
|
|