Väike-põõsalind

Liiginimi eesti keeles Väike-põõsalind
Liiginimi ladina keeles Curruca curruca
Rahvapäraseid nimesid Klõbistaja-põõsalind, möldrike, laperdaja, mölder-põõsalind
Suurus Kehapikkus 11,5-13,5 cm, tiibade siruulatus 17-19 cm, kaal 11-16 grammi.
Levik Pesitseb Euroopas ja Aasias. Euroopas hõlmab pesitsusala enamuse maailmajao pindalast, puudub äärmises põhja- ja edelaosas. Aasias jätkub levik Lõuna-Siberi ja Mongooliani. Talvitusalad asuvad Kesk-Aafrikas, Araabia poolsarel ja Indias. Eestis üldlevinud liik.
Arvukus Eestis pesitseb 80 000 - 120 000 haudepaari.
Elupaik
Eelistab elupaigana okaspuunoorendikke, kuusikuid, männikuid, kadastikke, parke, aedu, hekke ja lehtvõsasid. 
Ränne Rändlind. Saabub Eestisse aprilli teisest poolest mai keskpaigani, sügisränne toimub septembrikuu jooksul.
Toitumine Putuktoiduline lind, põhitoiduks on mardikad, lehetäid, liblikad ja nende röövikud. Suve teisel poolel sööb ka marju.
Pesitsemine Pesa ehitamist alustab isalind, jätab selle aga viimistlemata. Kui isalinnul on õnnestunud emalind oma pessa meelitada, siis lõpetavad nad pesaehituse ühiselt. Pesa ehitatakse tavaliselt madalale põõsaharude vahele, eelistatud on noored kuused ja hekid ning see on hõre ehitis peentest, kohevalt kokku asetatud oksakestest. Emaslind muneb 4-6 munast valkjat, hallide ja helepruunide laigukestega muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 11-12 päeva. Ka poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Üldiselt on liik soodsas seisundis, kuid ohuteguriks on põllumajanduse intensiivistumine.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri