Ristpart
Ristpart on keskmist kasvu, pika kaela ja selgejoonelise sulestikuga hanetaoline part. Kehakujult on part üsna matsakas, punane nokk on tugev ja märgatava kühmuga, mis ulatub linnu laubale. Ristpardi pea on tumeroheline. Ümber kaela jookseb valge ja ümber rinna roostepruun vööt. Ülejäänud kõht on valge, selg ja tiivad aga jälle osalt mustad, osalt pruunid.
Ristpart on levinud Euroopa rannikualadel ning suuremate jõgede ja järvede kallastel. Suurem osa Euroopa asurkonnast elab Põhjamere ja Läänemere rannikualadel, samuti Atlandi ookeani rannikul Prantsusmaal, Iirimaal ja Suurbritannias. Ülejäänud asurkonnad on väikesed ja katkendlikud, sisemaal suurte jõgede ääres pesitseb liik väheste paaridena. Teine suurem ristpardi leviala asub Euroopa kaguosas Musta mere ja Kaspia ääres ning ulatub sealt edasi Hiinani. Eesti rannamaastikul ja saartel on tegu suhteliselt levinud liigiga, keda pesitseb meil hinnanguliselt 400-500 paari. Valdavalt on ristpart rändlind, keda talvel kohtab meil vaid erandjuhtudel. Kevadel saabuvad nad märtsikuu jooksul, äralend toimub septembri lõpus või oktoobri alguses.
Nende pesi võib leida saartelt ja rannaniitudelt kadastikest, kividealustest koobastest, merelähedastest avamaastiku kiviaedadest, paadikuuride seinaalustest urgastest ja sageli ka rannalähedaste vähekülastatavate hoonete pööninguilt. Toitumispaigaks on madalate merelahtede pagurannad, vahel ka küntud põllud. Ristpardid toituvad eelkõige selgrootutest loomadest, keda ta adruvallidest ja madalast merest ujupartide kombel vee alla küünitades püüab. Sügavalt maasse tungivatest lahtedest ristpardid pigem hoiduvad, kõige tõenäolisem on neid leida pikalt merre lõikuvatelt neemedelt või poolsaartelt. Saartest eelistavad nad suuremaid (üle 10 ha) juba põõsastuvaid-metsastuvaid saari, kuid pesitsevad ka väiksematel kivistel laidudel.
Ristpart ehitab pesa koobastesse, mahajäetud rebase- ja mägraurgudesse, kaljukalda avaratesse lõhedesse ja muudesse sarnastesse paikadesse. Ta on pesitsenud ka kiviaedades, elumajade põrandate ja katuste all. Paar jääb kokku kogu pesitsusperioodiks. Pesa vooderdavad nad rikkalikult udusulgedega ning mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 8-12 valget muna. Munade haudumise ja poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juuli esimesel poolel ja lennuvõimestuvad augusti lõpul.
Ristpart kuulub III kaitsekategooriasse. Potetntsiaalseteks looduslikeks vaenlasteks on ristpardile kõik loomad, kes suudavad tema urgu sisse tungida või temast suuruse ja jõu poolest üle olevad röövlinnud. Inimkäsi ohustab neid kaudselt peamiselt elupaikade kadumise ja üle käte läinud võõrliikide näol. Paljudes kohtades on tegu ka jahilinnuga. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja maailma mastaabis on nad tõusva arvukusega.