Ristpart

 

Ristpart

Ristpart on rongasuurune kontrastse sulestikuga lind. Parti iseloomustab lai, ümber keha ulatuv punakaspruun vööt, mis algab kaela tagant ja lõpeb tiiva algusega. Keha küljed ja selg on valged, pea ja kael mustad rohekasvioletse läikega. Nokk on punane ja isaste lindude lauba ees on nokal väike kühm. Jalad on ristpardil roosad. Lendab märksa aeglasemate tiivalöökidega, kui seda teised pardid. Rispart kaalub umbes 1 kilo.

Liigi põhilevila on stepi- ja poolkõrbevööndis. Euroopas pesitseb ristpart ka rannikualadel, mõnel pool Vahemeremaadel, Prantsusmaal, Poolas ja Briti saartel, Skandinaavias ja Edela-Soomes. Eestis pesitseb eranditult rannikuvetes, eelkõige Lääne-Eesti saartel. Elupaigaks on ristpardil mererannik koos madala rannamerega.

Ristpart ehitab pesa koobastesse, mahajäetud rebase- ja mägraurgudesse, kaljukalda avaratesse lõhedesse ja muudesse sarnastesse paikadesse. Ta on pesitsenud ka kiviaedades, elumajade põrandate ja katuste all. Paar jääb kokku kogu pesitsusperioodiks. Pesa vooderdavad nad rikkalikult udusulgedega ning sellesse ilmuvad mai lõpuks esimesed munad. Täiskurn on pesas juuni alguseks ja siis on seal 8...12 valget muna. Munade haudumise ja poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanemad. Pojad kooruvad juuli esimesel poolel ja lennuvõimestuvad augusti lõpul. Mittepesitsusajal on ristpardid väga seltsivad, moodustades kuni poolesaja isendi suurusi salku.

Ristpardid toituvad eelkõige selgrootutest loomadest, keda ta adruvallidest ja madalast merest ujupartide kombel vee alla küünitades püüab. Potetntsiaalseteks looduslikeks vaenlasteks on ristpardile kõik lihasööjad tema urgpesasse sissetungida suutvad loomad või temast suuruse ja jõu poolest üle olevad röövlinnud.

Ristpart on looduskaitse all.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri