Teder

Liiginimi eesti keeles Teder
Liiginimi ladina keeles Lyrurus tetrix
Suurus Kehapikkus isasel 49-58 cm (sh saba u 10 cm), emasel 40-45 cm, tiibade siruulatus 65-80 cm, kehakaal isasel 1,2-1,3 kg, emasel 0,9-1 kg.
Levik Levinud Euraasia parasvöötmes - Norrast läänes ligikaudu Vladivostokini Kaug-Idas. Kesk-Euroopas on säilinud veel vaid eraldiseisvad väiksemad populatsioonid, paljudes paikades on aga nüüdseks välja surnud. Eestis laialt levinud, ent väiksearvuline haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 4000 - 5000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Muudab elupaika vastavalt oma elutsüklile. Pesitsusaladena kasutab madal- ja siirdesoid, põõsastikke, metsaservi. Talvel on määravaks sobivad toitumis- ja varjumistingimused nii ööbimiseks kui ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Eelistatud on avamaastikuga külgnevad kase- või kasesegametsade servaalad ja väiksemad metsatukad lagedamates biotoopides. Kevadised tedremängud toimuvad enamasti soodes ja rabades, aga ka metsaserva põldudel-niitudel, kus häirimistegur on väike.
Ränne Paigalind.
Toitumine Toitub kaseurbadest, kasevõrsetest, pungadest, marjadest, mitmetest rohttaimedest. Pojad toituvad algul ainult putukatest.
Pesitsemine Iseloomulikuks on isaslindude seltsingulised mängud kevadel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust ja see varieerub aastati märtsi algusest aprillini. Mänguplatsil on igal isaslinnul vastavalt tema positsioonile hierarhias kindel koht. Kõige "paremad" linnud on platsi keskel, kehvemad äärealadel. Mäng lõpeb mais. Pesalohu kraabib varjatud kohta maapinnale, teinekord vana rohukulu alla või põõsaste varju. Mai alguses muneb emaslind 7-10 kreemjat tumepruunide täppidega muna, mida haub 19-28 päeva. Pojad on pesahülgajad, kes teise elunädala lõpul on juba võimelised lendama.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Peamisteks ohtudeks on elupaikade hävimine või nende kvaliteedi langus. Elupaikadele mõjuvad halvasti ulatuslikud kuivendustööd, samuti metsatööde rasketehnikaga lõhutud metsa aluspinnas. Liigile ei mõju hästi ka kiskjate ja metssigade suur arvukus ning häirimine pesa juures. Ka ebasoodsad ilmastikutingimused võivad tedrele ohuks olla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri