Teder

Liiginimi eesti keeles Teder
Liiginimi ladina keeles Tetrao tetrix L.
Kehamõõtmed Kodukana suurune, tiiva pikkus 22...27 cm.
Kehamass Keskmiselt 900...1500 g.
Levik Euraasia metsa ja metsastepivööndis alates Briti saartest ja Ida-Prantsusmaast Kaug-Idani. Levila põhjapiir ulatub peaaegu Põhja-Jäämereni, lõunapiir Lõuna-Alpide ja Põhja-Ukrainani. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus Viimastel aastatel arvukus langenud, praegu arvatakse meil pesitsevat 10…15 tuhat isaslindu, lisaks emased.
Elupaik ja -viis Elutseb põõsassoodel ja -rabadel, puisniitudel ja hõredates metsades. Toituma lendab tihti põldudele ja kultuurniitudele.
Ränne Paigalind.
Toitumine Toitub kaseurbadest, kasevõrsetest, pungadest, marjadest, mitmetest rohttaimedest. Pojad toituvad algul ainult putukatest.
Pesitsemine Teder on polügaamne liik, iseloomulik on isaslindude seltsingulised mängud kevadel ja ainult emaslindude osavõtt haudumisel ning pesakonna hooldamisel. Mänguperioodi algus sõltub ilmastikust, varakevadel algab see juba märtsi algul, hiliskevadel võib see alata aga alles aprillis. Mänguplatsil on igal isaslinnul vastavalt tema positsioonile hierarhias kindel koht. Kõige "paremad" linnud on platsi keskel, kehvemad äärealadel. Mäng lõpeb mais. Pesalohu kraabib varjatud kohta maapinda, teinekord vana rohukulu alla või põõsaste varju. Hauduma asub teder mai algul, pesas on siis 7...10 kreemjat tumepruunide täppidega muna.
Areng Haudumine kestab 19...28 päeva. Pojad on pesahülgajad, kes teise elunädala lõpul on juba võimelised lendama. Augusti lõpul on noorlind vanalinnuga sama suurune.
Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on eelkõige väikekiskjad. Teder oli varem ka jahilind.
Ohustatus ja kaitse Teder kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri