Metstilder on küllaltki väikest kasvu saleda kehaehitusega kahlaja. Ülapool on tume ning seda katavad väikesed heledad tähnid. Alapool on valge, kuid rind on tume ja selgelt piiritletud. Silma ümber on valge rõngas ja silma kohal valge kulmutriip. Jalad on värvuselt rohekashallid. Tiivad on mustjad ja päranipuala valge, saba ülapoolel aga mõned laiad mustad vöödid, mis teevad lisaks iseloomulikule kujule linnu hõlpsasti äratuntavaks ka lennult, mis on kiire ja järskude käänakutega.
Pesitsusajal elutsevad metstildrid Euraasia metsa- ja metsastepivööndis. Neid leidub Skandinaaviast ja Kesk-Euroopast kuni Ohhoota mereni välja. Talvitumisalad asuvad aga Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Suurbritannias ja mujal Lääne-Euroopas, erinevate veekogude kallastel. Eestis on tegu laialt levinud haudelinnuga, keda pesitseb meil hinnanguliselt 10 000 - 20 000 paari. Pesitsuspaigaks on neile eelkõige niisked, hõredapoolsed metsad ning läheduses peab asuma mõni jõgi, oja, kraav või veeloik, mille ääres toituda. Eriti armastavad metstildrid kuuse-segametsi. Toiduks on neile peamiselt erinevad selgrootud loomad, kuid omnivoorina ei ütle nad ära ka erinevatest taimeosadest.
Metstildrid üldjuhul ise pesa ei ehita, vaid kasutavad puu otsas olevaid vanu pesi, näiteks rästaste või oravate omi. Harva võivad nad ka maapinnal pesitseda - sellisel juhul vooderdatakse mõni lohk kuivanud kõrtega. Maikuus muneb emaslind 2-4 kahvatukollast, kahvatuoliivjat või pruunilaigulist muna, mida keskmiselt 21 päeva jooksul hauvad vaheldumisi mõlemad vanemad. Koorunud pojad viibivad pesas vaid paar päeva. Varsti pärast poegade koorumist ning pesast lahkumist jätab emaslind pesakonna maha ja läheb ära talvitusaladele. Poegade eest hoolitsemine jääb siis isaslinnu tööks. Kolmenädalaselt linnupojad lennuvõimestuvad ning seejärel siirduvad nad toituma avamaastikele - avaratele jõeluhtadele ja niisketele niitudele.
Looduskaitse alla metstilder ei kuulu ning rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis. Osades piirkondades võib
liigi seisundit kahjustada kuivendamine, kui see kahandab sobilike
elupaikade pindala ja kvaliteeti.