Punajalg-tilder

Liiginimi eesti keeles Punajalg-tilder
Liiginimi ladina keeles Tringa totanus
Rahvapäraseid nimesid Rohutüll, tüllütt, tilt, tauss, tillutaja, tillutis, küllik, tilltöök, tillu
Suurus Kehapikkus 24-27 cm, tiibade siruulatus 47-53 cm, kaal 92-127 grammi.
Levik
Pesitseb praktiliselt kogu Euroopas, Aasias on ta levinud taigavööndi lõunaosast kuni kõrbete ja kõrgmäestike põhjapiirini. Läänepoolne populatsioon Talvitub Lääne-Euroopas, Vahemere ääres või Kesk- ja Ida-Aafrikas, idapoolne populatsioon eelkõige Lõuna-Aasias.
Arvukus Eestis pesitseb 2500 - 3500 haudepaari. Läbirändajana arvukam.
Elupaik ja -viis Avamaastiku kahlaja, pesitseb Eestis valdavalt rannaniitudel. Võib kohata ka lagerabades ja madalsoodes, sisemaa järvedel, jõgede luhtadel ja niitudel, madalaveeliste karjäärijärvekeste rohtunud osades, heinamaade vesistel lõikudel jne.
Ränne Rändlind. Saabub märtsi lõpus võ aprilli alguses. Põhjapoolsete asurkondade sügisene läbiränne algabb augustis ja kestab septembri keskpaigani.
Toitumine Toitub selgrootutest loomadest, keda püüab mudast noppides või nokaga läbi muda sonkides.
Pesitsemine ja areng
Pesa ehitab maapinnale. Tavaliselt valitakse pesakohaks mõni varjatud lohk kõrgemate taimede all või kõrval. Pesa ehitamisest võtavad osa mõlemad vanalinnud: isaslind valmistab ette pesa põhja, emaslind vooderdab selle pikkade kuivanud kõrtega. Üldjuhul ollakse pesapaigatruud ning ühes ja samas kohas/piirkonnas pesitsetakse mitmeid aastaid. Aprillis-mais muneb emaslind 3-5 kollast kastanpruunide laikudega muna, mida hauvad mõlemad vanemad 22-25 päeva. Umbes päev pärast koorumist lahkuvad koorunud tibud pesast ja hakkavad ise toitu otsima. Esialgu hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad, umbes paar nädalat pärast koorumist jätab emaslind isaslinnu koos poegadega maha. Isaslind on poegadega kuni viimaste lennuvõimestumiseni 25-35 päeva vanuselt.
Ohustatus ja kaitse Kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Ohustab peamiselt pesitsuspaikade ning rändepeatuspaikade hävimine ja saastumine. Siinsete populatsioonide arvukuse languse tõttu on Euroopas hinnatud ohualtiks liigiks (VU). Looduslikeks vaenlasteks on suured röövlinnud, põhiliselt kullilised, maapinnal ohustavad rebane ja väikekiskjad.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri