Käblik

You need Plug-In support

Käbliku laul

 

Käblik

Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke.

Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus, juurterägastikus või risuhunnikus, ise seejuures pidevalt saba püsti hoides. Suurepäraselt ja jälitajatele kättesaamatult jookseb ta ka tihedas kõrges rohustus.

Vaid laulma tuleb see arglik lind oma peitvast ümbrusest lagedamale: kännutüükale, puuosale või haohunnikule. Hädaohu korral teeb käblik valju kärinat, mis on hoiatuseks kõigile metsaelanikele. Tema laul on samuti väga vali, aga erinevalt hädakisast hästi meloodiline. Ilmselt peab see sellepärast niivõrd kõva olema, et kõik kuuleksid, kus on käbliku territoorium. Nimelt on käblikul suur 3...7-hektariline maa-ala.

Eriti huvitav on aga tema pesitsemine. Isaslinnud saabuvad pesitsuspaikadele juba märtsi lõpul, siis kui metsas pole veel lumevabu laikegi. Nad hakkavad ehitama pesi, neid tehakse 5...8, territooriumi eri osadesse, aga ükski ei valmi lõplikult. Ehitusmaterjalina tarvitatakse seda, mis parajasti lähiümbruses käepärast on: sammal, oksaraod või sõnajalgade lehed. Neid pesi kasutatakse hiljem magamisasemetena. Samal ajal saabub ka emaslind, kes valib ühe ööbimispesadest välja ja viimistleb selle sambla- ja sulevooderdise abil, peaaegu alati on lennuava põimitud sõnajalalehtedest. Valminud pesa on väga suur ja massiivne selle imepisikese linnu kohta, lennuava on külgmine. Pesa asub käblikul harilikult maapinna lähedal risurägastikus või kuuseokstel.

Emane muneb 5...7 muna. Hauduma peab ta üksi, isaslind käib vaid aegajalt külas. Samal ajal võib aga mõne teise pesa asustada mõni teine emane ja nii võib ühel isaslinnul olla kuni kolm pesakonda poegi. Kui veel arvestada, et harilikult on käblikul kaks kurna aastas, siis võib ühel isaslinnul olla väga palju järglasi. Pojad kooruvad 14...16 päevaga, misjärel nad on pesas veel 15...16 päeva. Isaslind toidab kõiki oma pesakondi, ehkki vähem kui emaslind. See on lihtne, sest pojad kooruvad eri aegadel. Pärast pesast lahkumist ööbivad käblikupojad nädala magamispesades ja siis saavad iseseisvateks.

Toiduks on käblikul väikesed väheliikuvad ämblikud ja putukad, aga ka seemned ja sügisel veel marjadki. Sügisel lõunapoolsetele aladele lendavad nad oktoobris või novembri alguses. Käblik ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri