Vainurästas

You need Plug-In support

Vaimurästa laul

 

Vainurästas

Vainurästas on Eesti rästastest kõige väiksem, aga see-eest ilmselt kõige sagedam ja arvukam. Ta elab kõikvõimalikes metsades, aga sama hästi ka linnaparkides, kalmistutel ja aedades. Tema poolt on eelistatud küll lehtpuud, aga tegelikult kohtame teda sageli ka okaspuudel tegutsemas.

Nii nagu rästastele ikka, meeldib ka vainurästale laulda mõnel kõrgemal oksal, et tema muusika kõigile hästi kuulda oleks. Vainurästas mängib algul maha pika meloodia ja lõppu laseb tasakesi kõikidele rästastele iseloomulikku kädinat. Tema laulu on iseloomustatud ka kui treppi ja jalamatti: järjest trepist üles tulles toonid tõusevad, on ilus meloodia, ja siis jõutakse ukseni ning pühitakse matil jalgu: tasane kärin lõpus.

Iseloomulikud on ka tema koorekarva kulmutriip ja eriti heaks määramistunnuseks olevad roostepunased kaenlaalused. Kui vainurästas on ärevuses siis käitub ta niisamuti nagu laulurästas: tõmbleb tiibadega ja naksutab nõrgalt nokka. Maapinnal toitu otsides hüppab ka tema samuti kui suur suguvend. Ning loomulikult on ka vainurästa põhitoiduks aasta esimesel poolel selgrootud: ussid, hulkjalgsed, liblikaröövikud jm, ning aasta teisel poolel kõikvõimalikud marjad, vähem ka seemned.

Pesa ehitab vainurästas lehtpuudele sagedamini kui okaspuudele. Harilikult asub see sarapuul, kuusel või hoopis mõnel kännul, kõige sagedamini madalal puude otsas, vähem põõsastes ja haohunnikutes ning vaid päris harva maapinnal. Pesa asukoha kõrguseks on tavaliselt mõõdetud 0...3 meetrit. Ehitusmaterjalina kasutatakse kuluheina, puulehti ja harvem ka sammalt, enamasti seda, mida lähiümbrusest leida võib. Maapinnal asuv pesa on tunduvalt lihtsam. Pesad valmivad paar nädalat peale lindude saabumist talvitusaladelt ja kohe ka munetaks 3...6 muna. Hauduma hakkab emaslind neid alles pärast viimase muna munemist ja see kestab 11 päeva.

Pojad kasvavad oma kodus 9...12 päeva ja siis uitavad mõnda aega ema valvsa silma all ringi. Lennuvõimelisteks saavad vainurästa pojad alates maikuu lõpupäevadest. Kuni selle ajani varitseb neid pidevalt oht, et mõni hakk, hallvares, ronk või harvem ka rebane võib nad ära süüa.

Talvitama lendavad nad oktoobri teisel poolel, mõnedel lindudel võtab aga otsusele jõudmine, kas minna või mitte, kauem aega. Mõni isend võib aga isegi meile talvituma jääda. Kevadel saabuvad vainurästad märtsi lõpul või aprilli alguses.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri