Laulurästas

You need Plug-In support

Laulurästa laul

 

Laulurästas

Laulurästas on Eestis üks ilusama lauluga linde, mõned peavad tema meloodiaid ja esitust isegi kaunimaks kui ööbiku oma. See on andnud talle ka hulganisti nimesid, mis ühed on ühised ööbikuga: sisask, künnilind, kirirüüt; teised näitavad laulu sarnasust kas hea või halva nüansiga: abiööbik, kuuseööbik, võltsööbik, solgiööbik; kolmandad aga viitavad hoopis tema heale pesaehituskunstile: potträstas, kõdurästas.

Sulestik on laulurästal võrdlemisi tagasihoidlikes oliivpruunides ja hallides toonides, kaenlaalune, mis lennates välja paistab, on aga ruuge.

Eestis on ta väga sage, peaaegu kõigis kuusepuudega metsades elav lind. Eelistab laulurästas niiskemaid kuusikuid ja eriti meeldiv oleks veel tihe alusvõsa. Laulu ajal istub ta harilikult kõige kõrgema kuuse ladvas ning laul kestab tihtipeale terve päev läbi. Tema mitmekesise laulu tunneb ära selle järgi, et ta kordab igat stroofi mitu korda järjest. Maapinnal askeldab ta kiirete hüpetega, ärevuses aegajalt tiibadega tõmmeldes ja nokka klõbistades.

Sealt kuuskede alt otsib laulurästas endale toitu, milleks on mitmesugused selgrootud, näiteks vihmaussid ja hulkjalgsed. Suve teisel poolel, kui marjad valmivad, saavad aga temagi toiduks eelkõige marjad.

Pesa ehitab laulurästas kuuskede tihnikusse, vähem üksikutele kuuskedel või kadakatel ja hoopis harvem teistele okaspuudele, puupindudele või oksahunnikule. See peab asuma 1...3 meetri kõrgusel. Ehitusmaterjalina kasutab sammalt, heina, samblikke ja kuuseoksi, siseviimistluseks aga kõdupuitu. Lõpuks valmib korrapäraselt ümmargune, väga tihe ja seest nagu väljatreitud sileda pinnaga pesa. Emaslind muneb aastas kaks kurna: esimeses 5...6 muna ja teises üks vähem.

Haudumine võib kesta 11...14 päeva. Pojad ei kooru üheaegselt, vaid isegi kuni nelja päeva jooksul. Seejärel peavad nad pesas kasvama veel 13...16 päeva, enne kui uitama saavad minna. Lõpuks pääsevadki nad metsa alla alusvõsasse maapinnale tegutsema, lennata nad sel ajal sageli veel ei oska. Lennus võime aga noori laulurästaid näha alates maikuu lõpust.

Sügisel oktoobri teisel poolel lahkuvad linnud lõunapoolsematele aladele talvitama. Kevadel saabuvad laulurästad Eestisse juba märtsi lõpul või aprilli alguses.

Laulurästa olulisemateks vaenlasteks on tema pesa rüüstavad hakk, hallvares ja ronk.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri