You need Plug-In support

Laulurästa laul

 

Laulurästas

Laulurästas on väike, jässakas ja suhteliselt lühikese sabaga värvuline. Ülapool on pruun, alapool aga kollakasvalge ja kaetud tihedate mustade tähnidega. Sugupooled on omavahel sarnased. Laulurästast peetakse Eestis üheks ilusama lauluga linnuks, võisteldes isegi ööbiku omaga. See on andnud talle ka hulganisti nimesid, mis ühed on ühised ööbikuga: sisask, künnilind, kirirüüt; teised näitavad laulu sarnasust kas hea või halva nüansiga: abiööbik, kuuseööbik, võltsööbik, solgiööbik; kolmandad aga viitavad hoopis tema heale pesaehituskunstile: potträstas, kõdurästas.

Nende pesitsusareaal hõlmab pea kogu Euroopat. Eestis on ta väga sage, peaaegu kõigis kuusepuudega metsades elav lind. Eelistab laulurästas niiskemaid kuusikuid, eriti selliseid, kus on tihe alustaimestik. Laulu ajal istub ta harilikult kõige kõrgema kuuse ladvas ning laul võib kesta terve päeva. Tema mitmekesise laulu tunneb ära selle järgi, et ta kordab igat värssi mitu korda järjest. Maapinnal askeldab ta kiirete hüpetega, ärevuses aegajalt tiibadega tõmmeldes ja nokka klõbistades. Sealt kuuskede alt otsib laulurästas endale toitu, milleks on mitmesugused selgrootud, näiteks vihmaussid ja hulkjalgsed. Suve teisel poolel, kui marjad valmivad, saavad aga temagi toiduks eelkõige marjad, ära ei ütle ta ka seemnetest.

Pesa ehitab laulurästas kuuskede tihnikusse, vähem üksikutele kuuskedel või kadakatel ja hoopis harvem teistele okaspuudele, puupindudele või oksahunnikule, maast 1-3 m kõrgusele. Ehitusmaterjalina kasutab laulurästas kuivanud rohtu ja lehti, samblikke ja peenteid oksaraagusid, siseviimistluseks kasutab kõdupuitu ja sülge. Lõpuks valmib korrapäraselt ümmargune, väga tihe ja seest nagu väljatreitud sileda pinnaga pesa. Sinna muneb emaslind 5-6 muna, mida haub 11-4 päeva. Pojad kooruvad päeva-paari jooksul, misjärel toidavad mõlemad vanemad neid veel 13-16 päeva, enne kui nad pesast välja maailma avastama suunduvad. Osad laulurästad jõuavad aastas kaks kurna teha - esimene pesitsus toimub tavaliselt aprillis-mais ja teine juunis.

Sügisel, oktoobri teisel poolel lahkuvad linnud lõunapoolsematele aladele, eelkõige Vahemere äärde talvituma. Kevadel saabuvad laulurästad Eestisse juba märtsi lõpus või aprilli alguses.

Laulurästas ei ole Eestis looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja tõusva arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on hakid, hallvaresed ja rongad, kes rüüstavad pesi süües mune ja poegi. Mõningad lokaalsed arvukuse langused võivad olla tingitud liiga intensiivsest põllumajandusest.