Hallrästas

Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Alapool on tugevasti tähniline, mistõttu võib ta esmapilgul sarnaneda hobu- või laulurästaga.

Hallrästa igat liikumist saadab vali tärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid. Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud, kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele.

Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha rohkem linnadesse, kus leitakse sobivad pesapaigad parkides, kalmistutel ja ka lihtsalt teede ääres. Hallrästas on koloonialiselt pesitsev lind, sagedamini on koos 10-30 paari, vahel aga veelgi rohkem. Tihti võib näha ka seda, et kaks või kolm paari on leidnud pesale sobiva koha ühel puul.

Pesa ehitatakse nii okas- kui ka lehtpuudele kuni 20 meetri kõrgusele, kas tüve ja mõne jämeda oksa vahele või siis rõhtsale oksale tüvest hoopis eemale. Pesa on suur ja raske, selle ehitamisel kasutatakse eelmise aasta kuivanud kõrsi, lehti, oksaraage ja ka sõnnikut ning mulda. Eriti raskeks teeb selle aga savist koosnev tugevdav vooderdus.

Aprilli lõpul või mai alguses muneb hallrästas 4-7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha jätavad, siis ei saa nad kohe iseseisvateks, vaid peavad veel vanemate tiiva all õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad.

Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest, olles kurikuulsad marjapuude ja -põõsaste rüüstajad inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad aiale igal juhul rohkem kasu, kui marjade söömisega kahju.

Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda. Siiski jääb mõni tuhat lindu ka talvekuudeks meile, eriti mererannikul, kus talv on pehmem.

Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla.