Kiivitaja

Liiginimi eesti keeles Kiivitaja
Liiginimi ladina keeles Vanellus vanellus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Vaenulind, kiivit, kiivik, kiiv, tiivitaja, vaenukukk
Kehamõõtmed Keha pikkus ligikaudu 30 cm.
Kehamass Andmed puuduvad.
Levik On levinud Euraasia metsa- ja stepivööndis. Kasahstanis ja Mongoolias poolkõrbevööndis veekogude lähedal. Hispaanias ja Taga-Kaukaasias ka vahemerelises vööndis. Eestis sage.
Arvukus Arvukus on Eestis kahanemas, praegu arvatakse meil pesitsevat 5…10 tuhat paari kiivitajaid.
Elupaik ja -viis Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel niitudel, rohusoode servaaladel, harvem kuivapoolsematel niitudel. Sage ka püldudel. Elutseb nii üksikpaaridena kui ka suuremate kolooniatena.
Ränne Rändlind. Eestisse saabub märtsis, pesapaikadelt lahkub juulis, rannaniitudel kohatakse oktoobri lõpuni ja novembriski, väga harva võib talvituda.
Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse.
Pesitsemine Pesa primitiivne, peentest kõrtest, vähese vooderdisega. Asub pesitsema siis, kui põhilised põllutööd on juba lõppenud. Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna.
Areng Haudevältus 24…29 päeva, halva ilmaga kauem. Pojad hakkavad lendama 33 päeva vanuselt.
Koht ökosüsteemis Pesi rüüstavad varesed ja kajakad. Ise piiravad kahjurputukate levikut.
Ohustatus ja kaitse Ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus - taimekaitsevahendid, väetised. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri