Kivisisalik

Liiginimi eesti keeles Kivisisalik
Liiginimi ladina keeles Lacerta agilis
Rahvapäraseid nimetusi Nõmmekärp, palukärp
Suurus Üldpikkus on 16-19 cm, sellest umbes poole moodustab saba.
Levik ja arvukus
Levila ulatub Prantsusmaa idaosast Baikali järveni. Eestis asub oma levila põhjapiiril ning on muutunud väga haruldaseks. Esineb vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis.
Elupaik ja eluviis Eelistab kuivi ja päikesepaistelisi paiku - tüüpiliseks elupaigaks on liivased ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel, teepervedel või kuivematel puisniitudel. Varjepaikadena kasutab hiire- ja mutiurge. Eri isendite koduterritooriumid võivad kattuda, emasloomad võivad isegi varjumiseks sama urgu kasutada.
Toitumine Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune.
Sigimine ja areng
Sigimine toimub pärast talveunest ärkamist. Isased võitlevad omavahel agressiivselt ja üritavad paarituda võimalikult paljude emastega. Emasoom muneb viljastatud munad (6-15 tk) liivasesse ja päikesele avatud paika - edasi haub neid päikesesoojus. Koorumise aeg sõltub temperatuurist. Eluiga võib ulatuda 10 aastani, tüüpiline eluiga on 5-6 aastat.
Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on kärplased, rebased, röövlinnud, toonekured, haigrud, maod jne.
Ohustatus ja kaitse Kuulub II looduskaitsekategooriasse. Kuigi kogu levila mõistes on liik soodsas seisundis, on mitmel pool toimunud lokaalne arvukuse vähenemine. Eestis on kivisisalik väljasuremisohus elupaikade kadumise ja killustumise tõttu. Arvukusele mõjuvad negatiivselt ka lumevaesed talved ning vihmased ja jahedad suved.
Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti roomajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate roomajate liiginimekiri