Arusisalik

Liiginimi eesti keeles Arusisalik
Liiginimi ladina keeles Zootoca vivipara
Suurus Pikkus koos sabaga kuni 12 cm. Saba on kehast ~2 korda pikem. Kaal 2-5 g.
Levik ja arvukus
Levinud Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Põhjas ulatub levila Põhja-Skandinaaviani, lõunas Balkanimaadeni. Eesti arvukaim roomaja, levinud kõikjal, sh saartel.
Elupaik ja eluviis Elupaikadeks on märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ning õõnsusi kändude ja mahalangenud puutüvede või -koore all. Päevase eluviisiga. Magab talveund septembrist-oktoobrist veebruari-märtsini.
Toitumine Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel.
Sigimine ja areng
Paaritumine toimub aprillis. On eluspoegija - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas. Pojad (3-10) sünnivad juulis või augustis. Suguküpseks saadakse 2. või 3. eluaastal, tüüpiline eluiga looduses on 5-6 aastat.
Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad, röövlinnud, toonekured, hallõgijad jne.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, kuid on arvukas ja soodsas seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti roomajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate roomajate liiginimekiri