1. Eesti roomajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate roomajate liiginimekiri

Eesti roomajad


Kui palju on Eestis roomajaid?

Eestis elab üksnes 5 liiki roomajaid. Nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi 4 sugukonda ning nede seas on kaks madu ja kolm sisalikku. Erinevatest roomajate rühmadest saate ülevaate Eesti roomajate süstemaatilisest nimestikust.


Millised roomajate liigid on Eestile iseloomulikud?

Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad.


Kus Eesti roomajad elavad?

Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses.

Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb vaid kuival maastikul: liivastel nõmmedel ja hõredates nõmmemetsades. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga.

Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes.


Milles seisneb Eesti roomajate tähtsus?

Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest.

Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda.


Millised tegurid mõjutavad Eesti roomajaid?

Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Kivisisalikule sobilikke elupaiku on aga alles nii vähe, et teda ohustab Eestis väljasuremine.

Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused roomajad Eestis.