Algkude (meristeem) koosneb väikestest, piiramatu jagunemisvõimega rakkudest, mis paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Algkoe rakud on täidetud tsütoplasmaga, mille keskele jääb suhteliselt suur rakutuum. Vakuoolid puuduvad või on väikesed. Rakke ümbritseb õhuke rakukest. Algkoe rakud muutuvad (diferentseeruvad) jagunemise järgselt püsikudede rakkudeks. See tagab taime kasvu ja vigastuste paranemise.

Vastavalt paiknemisele võib eristada 4 tüüpi algkudet. Tipmine (apikaalne) meristeem asub varte, juurte ja pungade tippudes (kasvukuhikutes), selle abil toimub taime pikkuskasv. Varre sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel paikneb vahemeristeem (interkalaarne) meristeem, see tagab nende elundite pikkuskasvu. Külgmise (lateraalse) meristeemi rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu.  Õistaimede organites (näiteks vartes) moodustab külgmine meristeem silindrilise kihi – kambiumi. Kaheidulehelistes õistaimedes esineb see ka juhtkimpudes – floeemi ja ksüleemi ehk niine- ja puiduosa vahel. Haavameristeem ehk kallus moodustub vigastatud taimeosa ümber, selle talitledes tekivad haavakoed või isegi uued taimeorganid asemele.