vetikate ehitus

Koppvetikas
Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Tema keha on munakujuline, 15-30 mikromeetrit suur. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. Viburite lähedal paikneb tsütoplasmas punane silmtäpp. Selle vahendusel tajub vetikas valgust. Koppvetikaga võite lähemalt tutvuda tema liigikirjelduse leheküljel.

Üherakuline koppvetikas

Keermikvetikas
Keermikvetikas on hulkrakne rohevetikas. Tema silindrikujulised rakud on omavahel otsapidi seostunud pikkadeks niitideks. Valgusmikroskoobiga vaadates on raku keskosas selgesti eristatav läätsekujuline rakutuum. Rakutuuma ümbritsev tsütoplasma on tsütoplasmaväätide abil ühendatud rakukesta all oleva tsütoplasmaga. Väätide vahel paiknevad vakuoolid – rakumahlamahutid. Tsütoplasmas paikneb ka spiraalselt keerdunud kromatofoor. Selle kuju järgi on keermikvetikas saanud oma nime. Keermikvetikaga saate lähemalt tutvuda tema liigikirjelduse leheküljel.

Niitjas keermikvetikas

Põisadru
Põisadru on makroskoopiline pruunvetikas (ei kuulu süstemaatiliselt taimeriiki). Tema hulkrakne lindikujuline tallus haruneb korduvalt kaheli. Nii meenutab ta väikest, umbes 50 cm kõrgust põõsast. Põisadru harudel paiknevad paarilised õhupõied, mis hoiavad tallust vees püsti. Pinnasele kinnitumiseks on talluse alumises osas kleepuv haardketas. Taime tippudes olevates süvendites paiknevad suguorganid. Anteriidid on üherakulised ja neis tekib väga palju spermatosoide. Need on kahe viburiga ja punase silmtäpiga. Oogoonid on samuti üherakulised. Neis moodustub kuni 8 munarakku. Arvukad kloroplastid paiknevad rakukesta lähedal. Talluse pruunikas värvus on tingitud kloroplastides olevatest pruunidest pigmentidest, mis klorofülli osaliselt ära varjavad. Rakkudes on palju vakuoole –- need on täidetud rakumahlaga, osa vakuoole sisaldab jääkaineid. Põisadruga võite lähemalt tutvuda liigikirjelduse leheküljel.

Tallusjas põisadru