Helviksammalde ehitus.
Helviksamblad on võrreldes lehtsammaldega lihtsama ehitusega. See annab tunnistust nende ürgsusest. Helviksammaldel esineb kaks põhilist ehitustüüpi - tallusjas ning varreks ja lehtedeks eristunud tüüp. Viimane sarnaneb lehtsammaldele. Siinkohal vaatleme lähemalt tallusjat ehitustüüpi.

Gametofüüt (suguliselt paljunev taim) on enamasti kuni 10 cm suurune lintjas tallus. Talluses võib eristada 4 kihti rakke. Need on helviksambla algelised koed. Talluse ülemist ja alumist poolt katab kattekude (epiderm). Ülapoole kattekoes asuvad õhulõhed. Selle all paikneb põhikude, mis jaguneb assimilatsiooni- ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste – seal toimub fotosüntees. Säilituskoe rakkudes kloroplaste ei ole. Selle õhukesekestalistes rakkudes leidub erinevate varuainete kõrval ka õlitilgakesi. Talluse pealispinnal arenevad sigikehakeste mahutid. Need on ühe- kuni mitmerakulised moodustised. Sigikehakeste kuju, suurus ja värvus on olulisteks helviksammalde määramistunnusteks. Talluse ülemisel poolel arenevad ka suguorganite kandjad: arhegooni- ja anteriidikandjad. Arhegoonikandjad on kiirelise kujuga. Nende kiirte vahel paiknevad arhegoonid (emassuguorganid). Igas arhegoonis areneb üks munarakk. Anteriidikandjad on nurgeliste kilbikeste kujuga. Nende ülapoolel asuvad munajad anteriidid (isassuguorganid). Viimastes küpsevad isassugurakud. Viljastunud munarakust areneb sporofüüt (eostega paljunev taim). See on lühikese jalaga eoskupar, mis asetseb gametofüüdi peal. Eoskupras valmivad eosed. Kui need satuvad soodsatesse kasvutingimustesse, siis arenevad eostest uued gametofüüdid (tallused).

Lehtsammalde ehitus.
Samblataim  on 0,5-50 cm kõrgune varre ja lehtedega gametofüüt. Taime varrel spiraalselt, kahes või viies reas paiknevad lehed on enamasti üherakukihilised. Varre maa-alusel lehtedeta osal asetsevad paljurakulised risoidid. Varre keskel paikneb algeline, piklikest rakkudest koosnev juhtkude. Mööda juhtkudet toimub ainete liikumine taime ühest osast teise. Gametofüüdi tipus või selle külgharudel arenevad sugulise paljunemise organid – anteriidid ja arhegoonid. Viljastunud munarakust moodustub gametofüüdi tippu sporofüüt. See koosneb harjasest ja eoskuprast. Harjase pikkus oleneb samblaliigist (15...20 cm), kuid on ka liike, mil harjas üldse puudub.

Eoskupar koosneb urnist ja kaanest. Eoskupra kuju ja suurus on liigiti erinev. Kupra keskel paikneb sammas, mille ümber on eoskott. Eoskotis arenevad eosed. Tihti on eoskupar kaetud arhegooni kestast moodustunud tanuga. Eoste valmides eoskupra kaas avaneb. Eosest areneb soodsates kasvutingimustes niitjas harunenud eelniit ja sellest uus samblataim.

Kõdersammalde ehitus.
Kõdersammaldel on gametofüüdiks on dorsiventraalsed rosetjad tallused, ning pole kudedeks diferentseerunud, pealispinnal võrgustik puudub. Eoskupar (sporofüüt) on erinevalt helvikutest pikk ning ilma jalata, kõdrataoline, samuti puudub kaas. Eestis kasvab kaks kõdersammalte esindajat.