RÜHM: (Gymnospermae)

harilik mänd Millised on paljasseemnetaimed?
Enamik paljasseemnetaimi on okaspuutaimed, aga nende alla kuuluvad ka palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed ja vastaklehiktaimed. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt õistaimedest paiknevad nende seemned  paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu püsivad need puudel ka talvel. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka maailma kõrgeimad ja vanimad puud kuuluvad okaspuude hulka.

Kuidas paljunevad ja arenevad paljasseemnetaimed?
Erinevalt vetikatest, sammal- ja sõnajalgtaimedest ei vaja paljasseemnetaimed paljunemiseks vesikeskkonda. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. Osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. See soodustab tuulega levimist. Nende seemneid levitavad ka linnud ja närilised. Täpsemalt lugege kõigest sellest paljasseemnetaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt.

Kus kasvavad paljasseemnetaimed?
Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas – nii põhja- kui lõunapoolkeral. Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi.

Kui palju on paljasseemnetaimi?
Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest. Tänaseks on enamik neist välja surnud – teatakse vaid umbes 1000 liiki. Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne rühm ligikaudu 600 liigiga. Eestis kasvab looduslikult ainult 4 paljasseemnetaime, kuid lisaks neile võib siin kohata ka mitmeid sissetoodud liike. Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsetest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu.

Millised paljasseemnetaimed kasvavad Eestis?
Eestis kasvavad paljasseemnetaimedest vaid okaspuud. Tuntuimad neist on kuusk, mänd ja kadakas. Harilik mänd ja kuusk ja on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui ka loodudel. Soojemast kliimaperioodist pärineb jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Ta on meil hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena.

Mis tähtsus on paljasseemnetaimedel?
Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. Okaspuud pakuvad varju ja toitu paljudele teistele organismidele. Vaigune puit on hästi vastupidav seentele, putukatele ja niiskusele ning see muudab okaspuud väärtuslikuks ehitus- ja tarbepuiduks. Erinevatest okaspuuliikidest saadakse tööstuslikult tselluloosi, piiritust, kamprit, palsamit, siidi jne. Põhiosa puidust saadavast tselluloosist kasutab paberitööstus. Mõnede okaspuuliikide seemned sisaldavad toiduks kasutatavat õli. Märgatav osa okaspuudest läheb ka kütteks.