 Millised on sammaltaimed?
Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused
taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on
kinnitumiseks niitjad väljakasvud – risoidid. Sammaltaimed
omastavad vett ja toitaineid kogu
keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, helviksamblaid
ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja
lehed. Helviksamblad võivad olla kas lehtedeks ja
varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks
liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid
samblaid.
Kuidas
paljunevad ja arenevad sammaltaimed?
Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt
eostega. Eosest areneb uus taim,
millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust
areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad
eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates
tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka
vegetatiivselt (näiteks sigikehakestega). Täpsemalt võite
selle kohta lugeda sammaltaimede paljunemist
ja arengut
käsitlevalt leheküljelt.
Kus
kasvavad sammaltaimed?
Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad
maapinnal, puidul ja kividel. Et sammaltaimed on tundlikud
õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada
tugevasti saastunud õhuga piirkondades.
Kui
palju on sammaltaimi?
Maailmas tuntakse kokku umbes 18 000 liiki sammaltaimi.
Neist Eestis kasvab ligikaudu
580 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on
lehtsamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest
rohevetikatest.
Millised
sammaltaimed kasvavad Eestis?
Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad.
Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad.
Helviksammaldest on enam levinud helvik.
Mis
tähtsus on sammaltaimedel?
Sageli moodustavad sammaltaimed maapinnal lausalise katte.
Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret
äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht
on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele.
Osaliselt kõdunenud turbasammaldest
moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja
põllumajanduses.
|
