Õistaimede varre juhtkimbus eristatakse puiduosa (ksüleem) ja niineosa (floeem). Puiduosa koosneb trahheiididest ja trahheedest (soontest). Trahheiidid on pikad, kitsad ja otstest teritunud rakud, mille kestad on ühtlaselt paksenenud. Nende rakkude seintes on vedelike liikumiseks koobaspoorid. Trahheed on trahheiididest täiuslikumad. Need on jämedad, puitunud ja ebaühtlaselt paksenenud kestadega surnud rakud. Rakkude otstes kestad puuduvad ja nii moodustuvad pikad torujad sooned. Nendes liiguvad vesi ja selles lahustunud mineraalained juurtest lehtedesse. Nii kujuneb taimes tõusev vool. Lisaks ainte transpordile on trahheedel ja trahheiididel ka tugiülesanne. Sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel on üksnes trahheiidid.

Niineosa koosneb sõeltorudest ja kaasrakkudest. Sõeltorud on elusad rakud. Nende otsmised rakukestad on avadega (pooridega). Viimaseid nimetatakse sõelplaatideks. Sõeltorude rakukestad koosnevad peamiselt tselluloosist. Rakkudes tuumad puuduvad. Tsütoplasma moodustab vääte, mis ühendavad omavahel otsakuti olevaid rakke.  Mööda vääte toimub lehtedes sünteesitud orgaaniliste ainete liikumine taime teistesse organitesse. Sel teel kujuneb laskuv vool. Niineosa kaasrakud on samuti elusad ja paiknevad ühe või mitme reana sõeltorude kõrval.