Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku.

Juurte liigitus.
Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest – need kasvavad vartest või lehtedest. 

Juure vöötmed.
Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. Sellele järgneb kasvuvööde, milles noored rakud kasvavad. Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes kujunevad juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja juurekarvad. Nende abil saab taim mullast vett ja selles lahustunud toitaineid. Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured.

Juure siseehitus.
Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse.

Juuremuudendid.
Paljudel taimedel esinevad juuremuudendid: säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud peajuurest või  kahe- ja mitmeaastaste taimede külgjuurtest (näiteks kanakoolmel). Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Nad tõmbavad taime talvituva osa (risoomi või sibula) sügavamale mulda. Tõmbejuured on mitmeaastastel rohttaimedel, näiteks jänesekapsal, nurmenukul, ussilakal ja kuutõverohul. Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel. Need lühikesed juuremuudendid aitavad varrel toetuda ja kinnituda. Ronijuurte tipud eritavad  kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel troopilistel orhideedel või näiteks tuntud toataimel monsteral.

Mõnel taimeliigil aga juured hoopis puuduvad. Enamasti kasvavad sellised õistaimed madalates veekogudes – järvedes, kraavides ja tiikides. Juurte olulisi ülesandeid täidavad neil lehed. Selline Eesti õistaim on näiteks vesihernes. Parasiittaimedel (härgheinadel, robirohtudel, silmarohtudel, kuuskjalgadel) on juurtel arenenud haustorid ehk imitorud, mis kinnituvad peremeestaime külge. Nende kaudu võtavad parasiidid teisest taimest toitaineid.