Juur on enamasti maasisene
organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel
liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on
maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik
juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas-
ja narmasjuurestikku.
Juurte
liigitus.
Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest
kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel
leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid
erinevad tekkekoha poolest – need kasvavad vartest või lehtedest.
Juure vöötmed.
Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva
juurekübaraga. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum.
Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. Sellele järgneb
kasvuvööde, milles noored rakud kasvavad. Järgnevas imamis- ehk diferentseerumisvöötmes
kujunevad juure püsikoed. Selle piirkonna välimisest kattekoest kasvavad välja
juurekarvad. Nende abil saab taim mullast vett ja selles lahustunud toitaineid.
Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured.
Juure
siseehitus.
Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii
mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad
juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm.
See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad
juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad
mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud
orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore
parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest
kesksilindrisse.
Juuremuudendid.
Paljudel taimedel esinevad juuremuudendid: säilitus-, roni-,
tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud
peajuurest või kahe- ja mitmeaastaste taimede külgjuurtest (näiteks kanakoolmel). Tõmbejuured
kaitsevad taimede pungi külma eest. Nad tõmbavad taime talvituva osa (risoomi või
sibula) sügavamale mulda. Tõmbejuured on mitmeaastastel rohttaimedel, näiteks jänesekapsal, nurmenukul,
ussilakal ja kuutõverohul.
Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega
taimedel. Need lühikesed juuremuudendid aitavad varrel toetuda ja kinnituda. Ronijuurte
tipud eritavad kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on
selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel
taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata
paljudel troopilistel orhideedel või näiteks tuntud toataimel monsteral.
Mõnel taimeliigil aga juured hoopis puuduvad. Enamasti
kasvavad sellised õistaimed madalates veekogudes – järvedes, kraavides ja tiikides.
Juurte olulisi ülesandeid täidavad neil lehed. Selline Eesti õistaim on näiteks
vesihernes. Parasiittaimedel (härgheinadel,
robirohtudel, silmarohtudel,
kuuskjalgadel) on juurtel arenenud
haustorid ehk imitorud, mis kinnituvad peremeestaime külge. Nende kaudu võtavad parasiidid teisest taimest toitaineid. |