Eristatakse 3 tüüpi kattekudet: epiderm, korkkude ja korp. Nende põhiülesandeks on taime kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Läbi kattekoe toimub ka taime gaasivahetus ja vee aurumine.

Epiderm katab noori lehti ja varsi. See koosneb enamasti ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest, milles kloroplastid puuduvad. Tihti on epiderm kaetud kutiikula või vahaga. Epidermirakkudest võivad alguse saada väljakasved – karvad. Õistaimede lehtede epidermis paiknevad õhulõhed. Need reguleerivad taime gaasivahetust ja vee aurumist e. transpiratsiooni. Õhulõhed koosnevad sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Sulgrakkude vahele jääva pilu avanemine ja sulgumine reguleeribki gaaside ja veeauru liikumist. Õhulõhed paiknevad enamasti maismaataimede lehtede alakülje epidermis, veetaimedel aga ujulehtede ülaküljel.

Korkkude on mitmekihiline korrapäraste ridadena paiknev kattekude, mis ümbritseb puitunud vart. See moodustub taime vananedes epidermi asemele. Korkkoe rakkudes tsütoplasma sureb ja rakuseintesse ladestub korkaine (suberiin). Viimane ei lase läbi vett ega gaase. Gaasivahetuseks ja vee aurumiseks moodustuvad korkkoesse avad – lõved.

Korp moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele. See koosneb mitmest korgikihist ja koore surnud osadest. Korba välimised kihid lagunevad aja jooksul ning kukuvad tükkidena tüve küljest ära.