 Lammimetsad kasvavad jõe või oja lammil,
madalatel järveäärsetel aladel, mis on aeg-ajalt, enamasti kevadeti üle ujutatud. Mullad on seal
huumusrikkad, suure mineraalainete- ja lämmastikusisaldusega. Lammimetsi on Eestis vähe
säilinud, kuna enamik lammimetsi on praeguseks hävinud kultuuristamise tõttu. Algselt on nad tekkinud ojaäärsetest hall-lepikutest ja pajustikest.
 Puurinne on suhteliselt hõre.
Selle moodustavad tamm, saar,
pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk.
Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage
sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu,
näsiniin, harilik kuslapuu.
Rohurinne on liigirohke. Puude
varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat,
salu-tähthein, angervaks,
koldnõges, harilik
metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas,
sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg.
Samblarinne – niidukäharik, metsakäharik,
harilik tüviksammal, roossammal,
kähar salusammal, harilik
laanik, harilik kaksikhammas. |
