Sellel leheküljel:     Aruniidud     Lamminiidud     Rannikuniidud     Soostunud niidud

Mis on niit?
Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast “niitjas”, mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal nimetatakse neid isemoodi. Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid, Ameerikas preeriad.

Millised taimed kasvavad niidul?
Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi.

Kuidas kujunevad niidud?
Looduslikult tekivad niidud laidudele ja rannikutele, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Näiteks iga-aastased üleujutused (lamminiidud) ja liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud) ei lase puudel kasvama hakata.  Niitude teke on valdavalt seotud inimtegevusega. Nii võivad niidud kujuneda hüljatud põllumaadele ja raiesmikele, aga ka aladele, kus mõõduka intensiivsusega koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.

Mis tähtsus on niitudel?
Niidutaimed annavad toitu ning varju paljudele pisikestele loomadele: putukatele, ämblikele, närilistele ja ka lindudele. Inimene kasutab niite loomade karjatamiseks ja neile sööda hankimiseks. Eestis, eriti Lääne-Eestis, on ajalooliselt niidud ning puisniidud väga tavaline kooslus olnud, kuid viimase saja aasta jooksul on nii looduslikke kui pool-looduslikke niite väga vähe alles jäänud ja nende pindala väheneb pidevalt. Pool-looduslike koosluste taastamise projektidega üritatakse praegust elurikkust hoida, saartelt ning rannikul on seniseid inimmõjuta jäänud niite taas majandama hakatud. Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul (puisniit).

Milline on inimtegevuse mõju niitudele?
Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Nii näitavad niidul kasvavad taimeliigid üsna täpselt, kuidas inimene on niitu eelnevalt kasutanud.