Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku puhul on üksikud õied sageli raskesti märgatavad ja seega võidakse neid ekslikult pidada õiteks. Nii on näiteks võilillel ja ristikul paljudest õitest koosnevad õisikud. Tihti ümbritseb korvõisikut või nutti väljastpoolt roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate, mida nimetatakse üldkatiseks.

 õisikud

Esmapilgul on mõnevõrra sarnased kännas, pööris, lihtsarikas ja liitsarikas. Neil kõigil on õied raolised ja õisik on sageli haraline ja mittekompaktne. Lihtsarikal algavad kõik õieraod ühest kohast taime varrel, kännasel aga erineval kõrgusel. Õied ise on neil enam-vähem ühel tasapinnal. Lihtsarikatel võivad olla õisikuraod, mis koonduvad varrel ühte kohta. Sel juhul nimetame seda õisikut liitsarikaks. Pööris on liitõisik, mille harud on kobarataolised, kuid kobarast tavaliselt ebasümmeetrilisemad.

 õisikud