Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik helviksammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes – sigikehakeste mahutites.

Nii helvik- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Helviksammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust.

Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest – isastaimed.

Helviksambla sigikehakeste mahutid

Lehtsambla arengutsükkel

Isastaime ladvalehtede vahel arenevad isassuguorganid – anteriidid. Anteriidides moodustuvad viburitega isassugurakud (seemnerakud). Emastaime ladvalehtede vahel arenevad emassuguorganid – arhegoonid. Igas arhegoonis küpseb üks munarakk.

Viburitega isassugurakud ujuvad veekeskkonnas emastaime juurde ja viljastavad munaraku. Viljastunud munarakk jaguneb mitoosi teel. Selle tulemusena kasvab emastaime latva harjas ja eoskupar (uus sporofüüt).