Põhikoe rakud on elusad ja õhukesekestalised. Nende vahele jäävad rakuvaheruumid. Põhikoed moodustavad taimede põhimassi. Need seovad ja ühendavad erinevaid kudesid omavahel. Põhikoe rakkudes toimub enamik taime füsioloogilisi protsesse: fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustumine ja lagundamine, varuainete säilitamine jne. Eristatakse 3 tüüpi põhikudet: assimilatsioonikude, säilituskude ja aerenhüüm.

Assimilatsioonikude paikneb taime maapealsetes organites: lehtedes ja noortes vartes. Eristatakse 2 tüüpi assimilatsioonikudet: sammaskude ja kobekude. Sammaskude on peamiselt lehtedes. Selle moodustavad piklikud rakud, mis paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Neis on palju kloroplaste, kus toimub fotosüntees. Kobekude paikneb lehtedes sammaskoe all. Rakud on enamasti ümarad  ja nende vahele jäävad suured rakuvaheruumid. Võrreldes sammaskoega on kobekoe rakkudes vähem kloroplaste, ehkki ka nendes toimub fotosüntees.

Säilituskude moodustub taime erinevates organites, mis on kohastunud varuainete säilitamiseks. See võib paikneda varre keskosas, seemnetes, viljades, sibulates, mugulates, risoomides jm. Säilituskoe rakkudesse kogunevad tärklis, lipiidid, valgud jt toitainete varud.

Aerenhüümi leidub veetaimede (näiteks ujuv penikeel) veealustes osades, õhu- ja hingamisjuurtes. Rakkude vahel on suured vaheruumid, mis on täidetud õhuga. Tänu aerenhüümile hõljuvad taimed vees, selle abil toimub ka gaasivahetus.