Rakukest  ümbritseb taimerakku. See koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan.

Rakumembraan  ümbritseb raku tsütoplasmat. See paikneb rakukesta all ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel. Ta võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil.

Plasmodesmid on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad rakke omavahel. Nende kaudu on kõrvuti asetsevate rakkude tsütoplasma omavahelises ühenduses.

Rakutuum säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani. Sisemembraanis on ainete läbimiseks avad e. poorid. Välismembraan läheb üle tsütoplasmavõrgustikuks. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Karüoplasmas võib eristada veel tuumakesi. Need on rakutuuma piirkonnad, kus toimub kiire RNA süntees ja ribosoomide moodustumine.

Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks.

Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Viimased muudavadki membraanid mikroskoobis nähtavalt karedaks. Seal toimub rakule omaste valkude (kaasaarvatud valguliste ensüümide) süntees. Siledapinnalisel tsütoplamavõrgustikul ribosoome ei ole. See osaleb lipiidide (näiteks taimsete rasvade, eeterlike õlide ja vaikude) moodustumisel ja transpordil.

Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.

Golgi kompleks koosneb membraaniga ümbritsetud tsisternikestest, põiekestest ja neid ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil.

Mitokondrid  on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist, mille tulemusena moodustub ATP.

Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. Pigmendisisalduse alusel jaotatakse plastiidid 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged). Plastiidid saavad alguse proplastiididest, nad võivad ka üksteiseks üle minna. Sagedamini muutuvad leukoplastid kloroplastideks (idu moodustumisel) ja kloroplastid kromoplastideks (lehtede värvumine sügisel). Ainult kromoplastid ei muutu enam teisteks plastiidideks.

	Kloroplastid  sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid – tülakoidid. Viimaste kogumikke nimetatakse graanideks. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse.
	Kromoplastid sisaldavad erinevaid karotinoide – kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes.
	Leukoplastid ei sisalda pigmente. Need on kloroplastidest väiksemad ja esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm.). Leukoplastide stroomas paiknevad samuti ribosoomid, DNA  jm. Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine.

Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustikust Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena – ka nende säilitamine on vakuoolide ülesandeks.