Rohusoo

Rohusoode hulka kuuluvad sood, mis levivad enam kui 30 cm paksusel turbakihil. Taimestikus valitsevad sootaimed, samblarindes on levinud lehtsamblad. Rohusood tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel. Põhjavee tase on kõrge ja ulatub kohati maapinnani. Rohusoode pindala on Eestis viimasel 50 aastal tugevasti vähenenud - enamasti on need kas kuivendatud ja üles haritud või metsastatud.

Puurinde moodustavad üksikud sookased, harva sanglepad ja saared.

Põõsarindes esinevad pajud ja paakspuu.

Rohurindes kasvavad peamiselt tarnad, angervaks, soo-kurereha, luht-kastevars, heinputk, harilik metsvits, päideroog, sookastik, soopihl, konnaosi, mesimurakas, peetrileht, lääne-mõõkrohi, ahtalehine hundinui, ädalalill, porss, ubaleht, alpi jänesevill, pikalehine huulhein, valge nokkhein, küüvits, mätastel harilik jõhvikas, kukemari ja kanarbik.

Samblarinne on kohatine. Rohusoos kasvavad harilik skorpionsammal, harilik teravtipp, soovildik, harilik tüviksammal ja turbasamblad.


KLASS: Rohusood

Madalsood
Siirdesood
Allikasood