Tugikoed jagatakse kahte suurde rühma: kollenhüüm ja sklerenhüüm. Tugikoe rakud on pikad, paksenenud ja puitunud kestaga. Suur osa tugikoest koosneb surnud rakkudest, mis valdavalt paiknevad kattekudede all ja varre juhtkimpudes. Tugikoe ülesandeks on taime toetamine, tema hoidmine murdumise ja rebenemise eest.

Kollenhüüm asub tavaliselt kaheiduleheliste õistaimede noortes arenevates taimeosades. See võib esineda vartes, lehtedes ja õites, harvemini ka juurtes. Kollenüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud rakukestadega elusatest rakkudest, mis paiknevad epidermi all. Taime vananedes asendub kollenhüüm sklerenhüümiga.

Sklerenhüüm moodustub  surnud rakkudest, mis tihti on täitunud õhuga. Nende rakukestad on ühtlaselt paksenenud ja puitunud. Enamasti on sklerenhüümirakud kujult  piklikud ja moodustavad kiude. Puiduosas paiknevaid sklerenhüümikiude nimetatakse puidukiududeks, niineosas – niinekiududeks. Puidukiud moodustavad puude tüvede põhiosa. Niinekiud võivad jääda puitumata ning asuda varre kooreosas, lehtedes ja juurtes.

Ümaraid sklerenhüümirakke nimetatakse kivisrakkudeks. Nende tugevalt paksenenud rakukestad võivad täita kogu raku. Kivisrakud paiknevad näiteks luuviljade (kirss, ploom jt.) seemet ümbritsevas kestas  ja pähkli viljakestas.