Varre välisehitus.

Vars ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Ta kannab lehti, õisi ja vilju. Varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise. Ta võib olla ka varuainete kogunemiskohaks. Vars sirutub valguse poole ja loob sellega lehtedele soodsamad tingimused fotosünteesiks. Rohttaimede klorofülli sisaldavad varred osalevad samuti fotosünteesis.

Varrel paiknevad lehe- ja õiepungad. Asukoha järgi eristatakse ladva- ja külgpungi (kaenlapungi). Ladvapungast kasvab vars pikemaks, külgpungadest ta haruneb. Osal taimedest on varred puitunud (puud, põõsad, puhmad), osal – rohtsed (rohttaimed). Viimaste eluiga on puitunud vartest tunduvalt lühem. Mõnel taimel (võilill, teelehed) on vars väga lühike ja märkamatu. Neil paiknevad lehed kodarikuna maapinna lähedal ja õisikud sirutuvad üles varva abil (üks pikenenud varrelüli).

Varre siseehitus.
Vart ümbritseb kattekude. Üheaastastel taimedel on selleks ühe rakukihiline epiderm. Sellest sissepoole jääb põhikude (parenhüüm), milles paiknevad juhtkimbud. Juhtkimbud koosnevad juhtkoest: niineosast (floeemist) ja puiduosast (ksüleemist). 

Floeemi kaudu toimub laskuv vool, mis viib orgaanilisi aineid taime maapealsetest osadest juurtesse. Tõusva vooluga liiguvad vesi ja mineraalained mööda ksüleemi juurtest taime teistesse osadesse. Lisaks juhtkoe rakkudele sisaldavad juhtkimbud ka tugikoe rakke. Need on piklikud puitunud paksenenud kestaga rakud.

Kaheidulehelistel ja üheidulehelistel taimedel on varre ehitus erinev. Üheiduleheliste vartes paiknevad juhtkimbud korrapäratult kogu põhikoes. Kaheiduleheliste vartes on juhtkimbud korrapäraselt ringikujuliselt. Noortel kaheidulehelistel taimedel moodustub niineosa ja puiduosa vahele kambium. Kambiumi rakkude jagunemisel moodustuvad uued niine- ja puidurakud. Väljapoole tekitab kambium niinerakke (sõeltorusid, saaterakke ja niinekiude), sissepoole aga puidurakke (trahheed, trahheiidid ja puidukiud). Tänu sellisele kambiumirakkude jagunemisele ja eristumisele toimub varre jämenemine.

Varre keskosas paiknevat põhikude nimetatakse säsiks. Selle rakud on suured ja õhukesekestalised. Säsisse võivad ladestuda ka varuained. Juhtkimpude vahele jäävad kitsad põhikoeribad – säsikiired. Mööda säsikiiri toimub ainete liikumine varre keskosast väljapoole ja vastupidi. Taime vananedes võib säsi rebeneda ja varre keskele moodustub õõs. Puittaimedel on säsiosa väike. Seda ümbritseb ulatuslik puiduosa, kuna kambium toodab puidurakke tunduvalt rohkem kui niinerakke. Talvel kambiumirakud ei jagune. Igal kevadel moodustab kambium peamiselt suure läbimõõduga sooni. Varre ristlõigul paistavad need heledatena. Sügise poole moodustab kambium põhiliselt puidukiudusid. Selle rakud on paksukestalised ja väikese läbimõõduga. Need eristuvad tumedate ringidena. Nii kujunevad puiduosas aastarõngad.

Varre kuju.
Enamikul taimedel on vars ümmarguse ristlõikega. Rohttaimedel võivad varred olla ka kolmekandilised (tarnad), neljakandilised (huulõielised), lamedad (penikeel) jne. Ka varre asend maapinna suhtes võib olla väga erinev. Eristatakse püstisi, tõusvaid, ronivaid, roomavaid, väänduvaid ning lamavaid varsi.