Mis on veekogu?
Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid.

Millised taimed kasvavad veekogudes?
Taimede hulgas võime eristada magevee ja soolase vee taimi, vooluvee ja seisuvee taimi. Magevee taimed ei suuda enamasti kasvada soolases vees ja soolase vee taimed magevees. Vooluvee taimi iseloomustavad seisuveetaimedega võrreldes pikemad ja voolujoonelisemad lehed ning sitkemad varred. Sellised kohastumused võimaldavad neil paremini taluda veevoolu purustavat toimet. Veekogude taimi rühmitatakse ka nende välisehituse ja kasvukoha põhjal:

	A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival;
	B - kaldavee taimed;
	C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja;
	D - veepinnal ujuvad taimed;
	E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja;
	F - vees vabalt ujuvad taimed.
Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg;
B - pilliroog, laialehine hundinui, ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi;
C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos;
D - väike lemmel, konnakilbukas ja vesikarikas;
E - kanada vesikatk, harilik kuuskhein, ujuv penikeel ja keermikvetikas;
F - klorella ja koppvetikas.

Kuidas kujunevad veekogud?
Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule.

Mis tähtsus on veekogudel?
Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu on veekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Nii võime eristada merelist ja mandrilist kliimat. Veekogudelt aurustunud vesi koguneb pilvedesse, kust see sademetena jälle maapinnale jõuab. Sademetel on omakorda oluline roll kliima ja elutingimuste kujundamisel. Vesi on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Veeloomad ja -taimed on inimesele oluliseks toiduallikaks. Sanatooriumides kasutatakse veekogude raviomadustega muda (meredest või järvedest). Veekogud on ka head puhkuse veetmise paigad.

Milline on inimtegevuse mõju veekogudele?
Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve loomastiku koosseisu või intensiivse majandamisega hävitada mõne taimeliigi. Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) – see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks).